Müoom

Seletus
Müoom on healoomuline emaka lihaskoe kasvaja.

Ülevaade
Müoom on kõige tavalisem healoomuline kasvaja naise suguteedes. Umbes pooled müoomidest võivad anda kaebusi, millest esikohal on verejooksud, eriti menorraagiad. Rasedust väikesed müoomid üldiselt ei sega, kuigi võib ette tulla ka raseduse katkemisi või enneaegset sünnitust. Väikesed müoomid võivad taandareneda menopausis.

Tekkepõhjused ja mehhanismid

Müoom on healoomuline emaka lihaskoe kasvaja, mis võib esineda perekonniti. Viljastumisvõimelises eas esineb haigust 20-30% naistel. Täpne tekkepõhjus on teadmata.

Müoome võib esineda korraga mitu. Müoome liigitatakse vastavalt nende asukohale emakas (limaskesta all, serooskesta all, emaka hoidesidemete vahel või lihaskesta siseselt). Müoom on hästi piirdunud, tihke, sidekoelise kapsliga ümbritsetud uudismoodustis, mille kasv on sõltuv suguhormoonidest (östogeenist ja progesteroonist).
Nii näiteks raseduse või östrogeenravi ajal müoom suureneb, aga menopausijärgselt, kui suguhormoonide tase langeb, müoom väheneb mõõtmetelt. Limaskestaaluselt või serooskestaaluselt võib müoom paikneda jalakese otsas. Serooskestaalune müoomisõlm võib pöörduda ümber oma jala, mis tingib verevarustushäiretest tulenevalt tugevat valu ja vajab kirurgilist ravi.

Müoomis toimuvad taandarengulised muutused, s.t. müoomi sisu aja jookul muutub. Ta võib olla sültjas, veelduda, kõvastuda (kaltsifitseeruda), verevarustuse häirudes kärbuda.

Sümptomid ehk avaldumine

35- 50% juhtudest kulgeb haigus kaebusteta.

Limaskestaalune müoom põhjustab emakaverejookse , mis enamasti avalduvad pikenenud ja rohke verehulgaga menstruatsioonide näol. Verejooks on tingitud suurenenud limaskesta pinnast ja häirunud emaka kokkutõmmetest.

Müoomisõlme järsk keerdumine jala otsas võib põhjustada tugevat kõhuvalu. Limaskestaalune jala otsas paiknev müoom omakorda võib emakakaelakanali suunas liikudes põhjustada tuhutaolisi valusid. Suur müoomisõlm võib põhjustada survetunnet naaberelunditele surudes. Ka närvidele survet avaldades võib esineda valusid .

Sõltuvalt müoomi asukohast võib esineda urineerimishäireid (uriini pidamatust - uriini inkontinents- ja uriini väljutamisraskusi) ja soolesisu väljutushäireid .

Veenidele rõhudes tekib veenipais väikevaagnas või näiteks ühe jala turse .

Harvadel juhtudel võib müoomisõlm oma asetsuse tõttu takistada rasestumist või soodustada iseeneslike raseduse katkemiste teket .

Kuigi müoom rasedusega sageli suureneb, kulgeb enamus rasedusi probleemideta.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Günekoloogilisel läbivaatuse käigus on tunda suurenenud emakas, suur serooskestaalune sõlm võib olla kombeldav.

Reeglina diagnoositakse müoome siiski ultraheliuuringul .

Limaskestaaluseid sõlmi võib näha ja eemaldada ka hüsteroskoopial , emakaõõne sisesel uuringul.

Ravivõimalused

Müoomisõlme või kogu emaka eemaldamine kirurgilisel teel. Operatsiooni ulatus sõltub naise vanusest ja edaspidisest järglaste saamise soovist.

Hormoonraviga on võimalik esile kutsuda menopausisarnane östrogeenide vaegusseisund, mille käigus müoom samuti taandareneb. Kuna efekt säilib vaid ravi ajal, ravi on aga kulukas ja kõrvaltoimete rohke, kasutatakse hormoonravi toetavana vaid operatsiooni eelselt või järgselt.

Kaebuste puudumisel ei ole kohene ravi alati vajalik, piisab jälgimisest, mis eeldab patsiendi ja arsti vahelist koostööd ja mõistmist. Kaebuste tekkides või müoomi kiire kasvu puhul otsustatakse ravi alustamise kasuks. Reeglina on sel juhul ravi operatiivne .

Menopausi jõudes võivad müoomisõlmed iseenesest taanduda.

Prognoos

0,5-1% juhtudest on võimalik müoomi muutumine pahaloomuliseks emaka lihaskesta kasvajaks - rhabdomüosarkoomiks.

Müoomisõlme tõttu emaka eemaldamine põhjustab harva naisele probleeme, samuti ei muuda see naist seksuaalses mõttes vähem väärtuslikumaks.

Ennetamine

Ennetamine ei ole tõenäoliselt võimalik.

Retsenseerinud: dr. Ülle Kadstik