Mollusk
Molluscum contagiosum (lad.
k) Molluscum contagiosum (ingl. k)
Seletus Nakkuslik mollusk on
viirushaigus, mis levib kokkupuutel haige inimesega ja
väljendub nahale tekkivate valutute sõlmekestena.
Ülevaade Nakkuslik mollusk on levinud kogu maailmas,
peamiselt kuni 15-aastastel. Eriti kõrge on esinemissagedus Uus-Ginea ja Aafrika
lastel. Andmed esinemissageduse kohta Eestis puuduvad. Nakkus on tuntud ainult
inimestel. Üliharva esineb nakkuslikku molluskit imikutel, kuna rinnapiimaga
saab imik emalt kaitsekehad. Haigus on ajapikku ise paranev,
kuid nakkusohu tõttu siiski ravitakse.
Tekkepõhjused ja –mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja –mehhanismid
Nakkuslikkke molluskeid põhjustab viirus, mis tungib
naharakkudesse. Viiruse toimel häirub rakkude normaalne
kasvamine, mille tagajärjeks ongi omapäraste molluskumkehakeste teke.
Nakatumine toimub kas otsese kontakti teel või
nakatatud esemete, ka nahavigastuste kaudu.
Viiruse levikut soodustavad üleasustatus, napp riietus, halvad
hügieenitingimused. Puberteedijärgses ja täiskasvanueas omandatakse
haigus tavaliselt seksuaalsel teel. Nakkus kandub edasi ka
vee vahendusel, mistõttu on sagedased koolilaste haigestumised
seoses ujumisbasseinide külastamisega.
Sümptomid ehk avaldumine
Inkubatsiooni periood ehk nakkuse saamise ja selle
avaldumise vaheline aeg on pikk, kestab 14 päeva kuni 6 kuud. Klassikalisel
juhul tekivad nahale pärlmuttervalged, lihavärvi või kollased läikivad,
poolkerajad kindlapiirilised sõlmekesed, mis on valutud
ja ei põhjusta vaevusi. Sõlmekesed suurenevad
aeglaselt oma mõõtmetelt, omandades 6-12 nädalaga 5-10 mm
läbimõõdu. Nende keskossa tekib nabajas sissetõmme.
Üksikult paiknedes võib nende läbimõõt olla suurem kui 1 cm.
Lööve esineb kaelal, kehatüvel, kaenlaaukude ümbruses,
kätel-jalgadel, päraku ja genitaalide ümbruses. Harva esinevad
sõlmekesed juustega kaetud peanahal, huultel, suu limaskestal. Kunagi ei esine
neid peopesades ja jalataldadel. Genitaalide ümbruses võib lööve niiskuse tõttu
muutuda põletikuliseks ja haavanduda. Allergilist dermatiiti põdevatel lastel tekivad
molluskid piirkonda, kus eelnevalt esines allergiline lööve. Neil võivad
haiguskolded muutuda ekseemi ehk nahapõletiku laadseks. Haigust võib raskendada
kahjustatud nahale lisanduv mädapõletik.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Haigust diagnoositakse enamikul juhtudel sümptomite alusel,
pöörates tähelepanu sõlmekeste välimusele – värvus, kuju, nabajas sissetõmme.
Kui ainult sümptomite alusel jääb diagnoos ebaselgeks, on täpne diagnoosimine
võimalik naha biopsia ehk koetükikese mikroskoopilisel
uurimisel. Veeniverest uuritakse spetsiifiliste
viirusevastaste antikehade olemasolu. Kuna molluski sisaldises on rohkelt
viirusosakesi, saab sõlmekestest pigistatud vedelikust uurida
viiruse DNA-d ehk tema geneetilisi omadusi.
Ravivõimalused
Edukaks raviks on oluline kõik sõlmekesed kui nakkusallikad eemaldada.
Kasutatakse krüo- ehk külmutusteraapiat,
diatermiat ehk kõrgsageduslikku vahelduvvoolu, mis mõlemad
seisnevad molluski hävitamises. Samuti kasutatakse molluski eemaldamist
laseriga. Paikse tuimestuse all võidakse ka sõlmekeste sisu
välja pigistada. Ravitud sõlmekese põhja peitsitakse
joodi, hõbenitraadi või mõne muu kuivatava ja
desinfitseeriva ainega.
Haiguse ajal tuleb vältida ühiskondlike duširuumide, ujumisbasseinide
külastamist, ühiste spordivahendite, käterätikute jms. kasutamist.
Prognoos
Nakkuslik mollusk on iseparanev haigus, mida nakkusohu tõttu tuleb siiski
ravida. Ravimata jätmisel võib viirus organismi püsima jääda aastateks,
põhjustades üha uute sõlmekeste teket. Enamasti toimub nende taandareng 6-9 kuu
vältel, s.t. ka seda, et inimene on kogu selle aja nakkusohtlik.
Ennetamine
Ennetamiseks on vaja vältida kokkupuudet inimesega, kellel esineb nakkuslik
mollusk.
Kasutatud kirjandus: H. Silm jt. „Viirusinfektsioonid,
reaktiivsed erüteemid, villilised dermatoosid“, 1998 „Kliinilise
mikrobioloogia käsiraamat“,1998 „The Merck Manual“, 1992 Behrman „Nelson
Textbook of Pediatrics“, 1992
|