Megaloblastiline aneemia

Anaemia megaloblastica (ld.k)
Megaloblastic anemia (ingl.k)

Seletus
Megaloblastiline aneemia on kehvveresuse vorm, mis tekib peamiselt vitamiin B12 või foolhappe vaeguse tõttu organismis.

Ülevaade
Megaloblastilise aneemia puhul on vitamiin B12 või foolhappe vaeguse tõttu vererakkude arenemine häirunud ja tekivad megaloblastilisele aneemiale iseloomulikud suured punaverelibled ehk megaloblastid.
Haigus paraneb vitamiin B12 või foolhappe raviga tavaliselt hästi.

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Vitamiin B12 või foolhappe vähesuse tõttu häirub vererakkude tuumade arenemine ja selle tagajärjel tekivad suuremõõtmelised punalibled ehk megaloblastid.
Organismis on tavaliselt vitamiin B12 varud mitmeks aastaks. Seda vitamiini saab inimene toiduga (peamiselt liha ja kala, ka munad, piim) ning tavaliselt piisavas koguses.
Vitamiin B12 imendub peensoolest, imendumiseks on vajalik vitamiin B12 eelnev kinnitumine maos toodetava aine nn. sisemise faktori külge. Vitamiinivaegus tekibki peamiselt imendumishäirete tõttu sisemise faktori vähesuse (näit. maooperatsiooni järgselt) või peensoolehaiguste korral.

Sagedaseim vitamiin B12 puuduse põhjus on vanematel inimestel esinev autoimmuunhaigus, mille korral tekib sisemise faktori puudus seda tootvate mao limaskesta rakkude kahjustuse tõttu, seda megaloblastilise aneemia vormi nimetatakse pernitsioosseks aneemiaks.
Vitamiin B12 defitsiiti võib põhjustada ka sooleparasiit laiuss, millesse haigestutakse peamiselt paelussi vastsetega nakatunud kala söömisel.
Foolhappevarud organismis ei ole nii suured kui vitamiin B12 varud ning seetõttu esineb foolhappevaegust rohkem vaegtoitumisel ja ühekülgse dieedi korral (alkohoolikutel, vanuritel) ning samuti imendumishäirete korral.
Megaloblastilise aneemiaga võivad kaasneda vitamiinivaegusest põhjustatud närvisüsteemi kahjustuse nähud ning sooltrakti vaevused.

Sümptomid ehk avaldumine

Megaloblastiline aneemia areneb aeglaselt ja seetõttu võivad sümptomid olla vähesed. Esineb kiire väsimine, üldine nõrkus, peavalu, koormusel tekib ruttu hingeldus ja pulsi kiirenemine.
Nahk võib muutuda kollakaks. Võib esineda suu ja keele valulikkus ning kaalulangus.
Närvisüsteemi kahjustuse tõttu võib tekkida näiteks kihelus või tuimus jäsemetes või ebakindel kõnnak.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Vereanalüüsis on punaliblede ehk erütrotsüütide hulk langenud ja mõõtmed suurenenud. Mikroskoobiga verd uurides on näha megaloblastide olemasolu. Määratakse vitamiin B12 ja foolhappe hulk. Vitamiin B12 imendumist hinnatakse Schillingi testi abil.
Tehakse ka luuüdiuuring.

Ravivõimalused

Vitamiin B12 asendamiseks tehakse lihasesiseseid süste ning sageli on vajalik ravi jätkamine kogu elu (igakuised süstid). Foolhappe defitsiidi korral on raviks vitamiinitabletid ning samas on oluline dieedi korrigeerimine.

Prognoos

Prognoos on raviga hea. Vitamiin B12 defitsiidi tõttu tekkinud närvisüsteemi kahjustuse nähud alati ei taandu.

Ennetamine

Vitamiin B12 leidub peamiselt loomses toidus (liha, kala, piimatooted, munad),  vaeguse tekkimise oht on taimetoitluse korral, soovitav on sellisel juhul võtta lisaks B12 sisaldavaid vitamiine.
Foolhapet on palju täisteratoodetes, ubades, rohelistes taimeosades, maksas ja pärmis.
Laiussi nakatumise ärahoidmiseks vältida toore või küllaldaselt kuumutamata kala söömist (haug, ahven, luts, lõhe, kiisk, forell, siig).