Müelodüsplastiline sündroom
Syndroma myelodysplasticum
(ld.k) Myelodysplastic syndrome (ingl.k)
Seletus Müelodüsplastiliseks sündroomiks nimetatakse
luuüdis olevaid vereloome eellasrakke haaravat haigust, mis põhjustab
vererakkude vähesust veres.
Ülevaade Müelodüsplastiline sündroom on
pahaloomuline vereloomehaigus, mis tekib tavaliselt
vanemas eas (70a.), sageli teadmata põhjusel, mõnikord
kiirituse või kahjulike keemiliste ainetega kokkupuute tagajärjel.
Müelodüsplastilise sündroomi korral tekib kõikide vererakkude vähesus ehk
tsütopeenia. Ravi on peamiselt toetav, mõnikord on võimalik
teha luuüdi siirdamine.
Tekkepõhjused ja mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja mehhanismid
Müelodüsplastilise sündroomi korral väheneb luuüdis normaalsete vererakkude
tootmine, selle tagajärjel tekib kõikide vererakkude (erütrotsüütide,
trombotsüütide ja leukotsüütide) puudus veres ehk
pantsütopeenia. Haigus avaldub erinevate
vormidena. Erütrotsüütide puudus põhjustab aneemiat
ehk kehvveresust, leukotsüütide vähesuse tõttu tekib
infektsioonide oht, trombotsüütide vähesuse korral langeb vere
hüübivus ja tekib verejooksude oht.
Müelodüsplastilist
sündroomi võib põhjustada kokkupuude
kiiritusega, keemilised ained ja
ravimid, seda esineb sagedamini mõnede geneetiliste ja
kaasasündinud haiguste puhul (Downi sündroom, Fanconi
aneemia). Müelodüsplastilise sündroomi korral võib tekkida äge
müeloidne leukeemia.
Sümptomid ehk avaldumine
Haiguse varases faasis ei teki tavaliselt mingisuguseid
vaevusi, tihti leitakse haigus juhuslikult, kui mingil põhjusel on
tehtud vereanalüüs. Aneemia korral tekib jõuetus,
hingeldus ja pulsi kiirenemine, leukotsüütide
vähesuse tõttu on infektsioonhaigused sagedased, trombotsüütide
puudus võib põhjustada kerget veritsuse ja nahale
siniste plekkide tekkimist.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Müelodüsplastilise sündroomi diagnoosimiseks ja selle eristamiseks teistest
sarnaselt avalduvatest haigustest tehakse vereanalüüs,
määratakse vererakkude hulk ja hinnatakse mikroskoobiga nende ehitust. Väga
oluline on luuüdist võetud proovitüki ehk biopsia uurimine:
rakulise koostise hindamine (luuüdi on rakurikas) ja
kromosoomianalüüs.
Ravivõimalused
Ainuke paranemist võimaldav ravi on luuüdi siirdamine.
Mõnel juhul kasutatakse keemiaravi. Aneemia puhul
tehakse erütrotsüütide ja veritsuste korral
trombotsüütide ülekanne. Infektsioonide
ravimiseks kasutatakse antibiootikume.
Prognoos
Prognoos on sõltuvalt haiguse vormist ja põhjusest erinev. Eluohtlikud on
haiguse tüsistused: verejooks, infektsioonid ja äge leukeemia.
Ennetamine
Haiguse ennetamine ei ole võimalik.
Kasutatud kirjandus: The Merck Manual, 1999 Harrison`s
Principles of Internal Medicine 14th ed. Herold jt. Sisehaigused,
1999 Kodin Suuri Lääkärikirja 1995
|