Mürgistus, amfetamiiniga

ka amfetamiini mürgistus
Amphetamine intoxication, amphetamine overdose (ingl. k.)

Selgitus
Amfetamiini mürgistus tekib amfetamiini või sellest sünteesitud ainete üledoseerimisel ehk liiga suure doosi tarvitamise tagajärjel.

Ülevaade
Amfetamiini derivaate (dekstroamfetamiin, metamfetamiin) kasutatakse meditsiinilistel eesmärkidel (näiteks ravile allumatu depressiooni raviks).
Teise maailmasõja ajal kasutati amfetamiini sõdurite vastupidavuse ajutiseks suurendamiseks.
Amfetamiinist sünteesitud ainetest on tuntuim ecstasy. Ecstasyt kasutatakse sageli pidudel ja diskoteekides — sellel on suhtlemist kergendav toime.
Eestis on leitud üle 40 eri koostisega ecstasy tablette.
Eestis on amfetamiin arvatud narkootiliste keelatud ainete hulka. Amfetamiini omamine ja levitamine on sarnaselt teiste keelatud ainetega kriminaalkorras karistatav.

Tekkepõhjused ja -mehhanismid

Mitmed uuringud näitavad, et ecstasy vallandab närvirakkudest mitmeid olulisi ülesandeid täitva aine serotoniini eritumise (serotoniini ainevahetuse häired võivad põhjustada depressiooni, unehäireid, ärevust jm), kusjuures see protsess võib olla pöördumatu ja tekitada püsiva ajukahjustuse. Ka ühekordne väike kogus võib mõnel inimesel põhjustada püsiva tervisehäire või isegi surma.

Sümptomid ehk avaldumine

Amfetamiini kasutamisel võivad tekkida heaolutunne, ülierutuvus, rahutus, unetus, söögiisu vähenemine. Sageli tunneb kasutaja enesekindluse tõusu, keskendumis- ja tähelepanuvõime paranemist, taju teravnemist. Tarvitanud hakkavad asjatult riskima ja järelemõtlematult tegutsema. Amfetamiini pikaajalise tarvitamisega läheb paigast ära une-ärkveloleku rütm.
Amfetamiini toimel sülje eritumine väheneb ja selle koostis muutub, mille tagajärjeks on hammaste lagunemine. Kui toitumine on ebaregulaarne, lisanduvad mitmesugused seedehäired. Sagedaseks probleemiks on kõhukinnisus.

Amfetamiin mõjub algul kesknärvisüsteemi stimuleerivalt, st ergutavalt, kuid mõju kadumisel tekib masendus.
Amfetamiini üledoseerimisel võivad tekkida unetus, suurenenud aktiivsus, püsimatus, rõõmsameelsus, ärrituvus, isutus, valu rinnus, südame rütmihäired, südame pekslemine, vererõhu kõrgenemine. Amfetamiini kasutamisel võib tekkida  ülekuumenemine ehk hüpertermia — veresooned on ahenenud, sooja äraandmine naha kaudu on vähenenud. Samas tunneb amfetamiini tarvitanud inimene ennast äärmiselt energiliselt ning aktiivselt liigutades (nt tantsides) kaotab higistades palju vedelikku. Ülekuumenemisest ning vedelikukaotusest tingituna ei suuda süda organismi verega piisavalt varustada — võivad tekkida teadvuse häired, samuti võib inimene surra.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Amfetamiini mürgistuse kindlaks tegemiseks on vajalik vere ja/või uriinianalüüs.

Ravivõimalused

Kui tablettide sisse võtmisest on möödas lühike aeg (mitte üle 1-2 tunni), võib õnnestuda narkootikumi osaliselt eemaldada maoloputusel.
Oluline on tagada piisav vedeliku hulk organismis.
Vajadusel kasutatakse rahustava toimega ravimeid, nt haloperidooli, flupentiksooli.

Prognoos

Ülekuumenemisest ning vedelikukaotusest ei suuda süda organismi verega piisavalt varustada, võivad tekkida teadvuse häired, inimene võib ka surra. Prognoos sõltub professionaalse abi rakendamise kiirusest.
Maailmas esineb tuhandeid surmajuhtumeid aastas seoses amfetamiini kasutamisega, seejuures üledoseerimisest põhjustatud surmajuhtumeid esineb harva. Tavaliselt on põhjuseks meeltesegaduses juhtunud õnnetused ja enesetapud.

Ennetamine

Amfetamiini mürgistuse tekke ennetamise parim viis on seda mitte tarbida!

Kasutatud kirjandus
The Merck Manual, 1999
Harrison`s principles of Internal Medicine, 14th ed., 1998
Medicina, “Psühhiaatria”, 2000
Medicina, “Üldarsti käsiraamat”, 1999
http://www.ut.ee/tervis/opetajatele/uimastimoju/amfetamiin.html
http://www.hot.ee/narkomaania/Amfetamiin ja exstasy.htm