Munasarjavähk

Carcinoma ovarii (ld.k)
Ovarian cancer (ingl.k)

Seletus
Munasarjavähk on pahaloomuline kasvaja, mis on alguse saanud munasarjast.

Ülevaade
Munasarjavähk esineb enamasti postmenopausis naistel, vanuses 50-75a. Sõltuvalt kasvaja koelisest liigist võib munasarjavähk esineda ka alla 30 aastastel naistel. Haigusjuhtude esinemissagedus tõuseb ea kasvades.

Tekkepõhjused ja mehhanismid

Umbes 90% munasarja kasvajatest on alguse saanud munasarja katvatest epiteeli rakkudest.
Konkreetset põhjust, miks rakud muutuvad pahaloomuliseks, ei teata.
On tehtud uuringuid mitmete toitumis- ja keskkonnafaktorite ja suurenenud munasarjavähi riski vahel, kuid pole leitud kindlaid seoseid.
Selgeimad seosed on leitud hormoonaalse seisundi ja järeltulijatega seotud informatsiooni ning munasarjavähi riski vahel.
Nii on näidanud mitmed uuringud, et mittesünnitamine ja ka väike raseduste arv ning ovulatsiooni soodustavate ravimite kasutamine on seotud suurenenud riskiga haigestuda munasarjavähki.
Suukaudsete rasestumisvastaste tablettide kasutamisel on aga munasarjavähki ära hoidev toime.

Pahaloomulisele kasvajale omaselt on munasarjavähil omadus anda siirdeid ehk metastaase nii levides kõhuõõnde ja kinnitudes seal, kui ka lümfiteede kaudu vaagna ja aordi piirkonna lümfisõlmedesse; vähem levib munasarjavähk veresoonte kaudu maksa või kopsu.

Sümptomid ehk avaldumine

Varases staadiumis ei anna munasarjavähk tavaliselt mingeid sümptomeid.
Kasvaja võib kasvada 10-12 cm suuruseks ja hakates rõhuma naaberorganitele, tekivad inimesel kaebused urineerimis- ja soole tühjendamise häiretele.

Eriti siirete olemasolul võivad kaebusteks olla: kõhu suurenemine vedeliku kogunemisest kõhuõõnde ehk astsiit, urineerimis- ja defekatsioonihäired, hingamisraskused vedeliku kogunemisest kopsukelmeõõnde, üldine halb enesetunne, isutus, seljavalu, harva ka veritsus tupest.
Sageli avastatakse kasvaja mingil muul põhjusel teostatud arstliku läbivaatuse käigus.

Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks

Lõplik kindel diagnoos pannakse munasarjavähi korral operatsiooni käigus ja selle ajal võetud proovitüki ehk biopsia uuringul mikroskoobi abil.
Munasarjavähi kahtluse korral võidakse enne operatsiooni teha vastavalt vajadusele uuringuid kasvaja ning võimalike siirete kindlaks tegemiseks ja ka patsiendi üldseisundi uurimiseks:
 Tupekaudne ultraheliuuring kasvaja tuvastamiseks
 Kõhukoopa kompuutertomograafiline uuring haiguse ulatuse määramiseks
 Vereanalüüs kasvajamarkeritele
 Kopsuröntgen
 Vajadusel muud lisauuringud

Ravivõimalused

Sõltuvalt kasvaja staadiumist ja isiku üldseisundist, on võimalused erinevad:
 Kasvajakoe kirurgiline eemaldamine. Operatsiooni käigus saab kindlaks teha, kui kaugele on haigus arenenud ja vastavalt sellele otsustada, kui ulatuslik operatsioon on vajalik ja mõttekas antud isiku puhul.
 Keemiaravi kasvajarakke hävitavate preparaatidega
 Kiiritusravi
Neid raviviise kasutatakse ka koos ja iga patsiendi puhul on individuaalsed võimalused.

Prognoos

Prognoos sõltub haiguse staadiumist (kui kaugele on kasvaja arenenud) diagnoosimise hetkel, kasvaja koelisest tüübist, operatiivse ravi edukusest, kasvaja allumisest keemiaravile.
Mida varasemas haiguse arenguetapis saab raviga alustada, seda parem on prognoos.
Paraku diagnoositakse enamik munasarjavähke kui nad on jõudnud juba organismis levida.

Ennetamine

Uuringutega on näidatud, et regulaarne suukaudsete rasestumisvastaste preparaatide kasutamine vähendab riski haigestuda munasarjavähki.