Malaaria
Malaria (lad.
k) Malaria (ingl. k)
Seletus Malaaria on Plasmodiumi sugukonda
kuuluva alglooma tekitatud ning sääsehammustusega ülekanduv
nakkushaigus, millele on iseloomulikud palavikuhood koos
külmavärinate ja higistamisega, kehvveresus ning põrna suurenemine.
Ülevaade Malaaria on üks levinumaid nakkushaigusi
maailmas - igal aastal haigestub malaariasse 300-500 miljonit inimest. Aastas
sureb malaariasse 1,5-2,5 miljonit inimest. Umbes 40% maailma elanikkonnast
elab malaariapiirkondades - Aafrikas, Lõuna- ja Kagu-Aasias, Kesk-Ameerikas ning
Lõuna-Ameerika põhjaosas. 80% malaariajuhtumitest esineb Aafrikas, Sahara
kõrbest lõuna pool.
Tekkepõhjused ja -mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja -mehhanismid
Malaariat tekitab eosloomade hulka kuuluv algloom Plasmodium.
Plasmodiumi liike on palju, kuid inimesel võivad malaariat tekitada 4 liiki.
Neist kõige sagedasem ja ohtlikum on Plasmodium falciparum, mis
õigeaegse ja tõhusa ravi puudumisel võib põhjustada raskeid
komplikatsioone ja koguni surma.
Malaariatekitajate arengus on 2 peamist staadiumi: paljunemine emase
sääse organismis ning inimese organismis. Sääse
organismist satub malaariatekitaja sääsehammustusel inimese verre. Minutite
jooksul liiguvad parasiidid maksarakkudesse, kus toimub nende
paljunemine. Malaariatekitajad hävitavad maksarakke ning satuvad
vereringesse või uutesse maksarakkudesse. See malaariastaadium
võib kesta kuid või koguni aastaid.
Vereringesse sattunud parasiidid tungivad punastesse verelibledesse ehk
erütrotsüütidesse ning seal jätkub nende areng.
Malaariatekitajad purustavad oma arengu käigus punavererakke ning tungivad
uutesse. Sääsehammustusega sääse organismi tagasi sattudes saavad nad
jätkata paljunemist ning kogu tsükkel algab otsast peale.
Lisaks sääsehammustusele võib harvadel juhtudel malaariasse nakatuda ka
vereülekandel või näiteks saastunud
süstlanõelte kaudu. Väga harva võib esineda
kaasasündinud malaariat.
Sümptomid ehk avaldumine
Malaaria peiteaeg (ehk aeg, mil haigustekitaja on juba
organismis, kuid haiguspilt veel ei teki) on liigiti erinev - kõikudes 2 - 4
nädalani. Malaaria tüüpilisem sümptom on hoogudena esinev
palavik. Haigus algab külmavärinate ja kiire
palaviku tõusuga. Kõrge palavik kestab paar tundi ning sellele järgneb
higistamine ja palaviku kiire langus.
Palavikuhood korduvad kindla intervalliga.
Lisaks palavikule ja külmavärinatele võib esineda ka
peavalu, lihasvalusid,
iiveldust, oksendamist,
kõhuvalusid ning kõhulahtisust. Tekib
põrna ja maksa suurenemine
ning aneemia ehk kehvveresus. Malaaria võib põhjustada ka
desorientatsiooni ja teadvusehäireid kuni
koomani.
Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks
Malaaria diagnoosimiseks võetakse palavikuhoo ajal sõrmeotsast
vereanalüüs. Verest tehakse preparaat, mida hiljem vaadeldakse
mikroskoobi all. Tulemuse saab teada juba paari tunni möödudes.
Ravivõimalused
Malaaria raviks kasutatakse malaariavastaseid ravimeid. Kõige levinum on
klorokviin, mida saab rakendada kõikide
malaariavormide ravis. Ravi toimub kindlate skeemide alusel.
Prognoos
Malaariasümptomite raskus sõltub tekitaja liigist. P. falciparum on inimesel
malaariat põhjustavatest liikidest kõige ohtlikum ning õigeaegse ravita võib
põhjustada raskeid tüsistusi või olla surmav. Õigeaegse ravi puhul on
prognoos hea.
Ennetamine
• Malaariapiirkonnas on oluline vältida
sääsehammustusi.
• Malaariaprofülaktikat ravimitega tuleb teha arsti
ettekirjutuse kohaselt enne reisi, reisi ajal ja pärast reisi vähemalt 4 nädala
vältel. • Ravimid vähendavad oluliselt malaariasse
haigestumise riski, kuid 100%-list kaitset ei taga. • Malaaria
ennetamiseks kasutatakse klorokviini,
proguaniili,
meflokiini. • Raseduse
ajal malaariasse nakatumine võib viia tõsisema haigestumiseni, lisaks
põhjustada raseduse katkemise või enneaegse sünnituse. Seetõttu on malaaria
ennetamine raseduse ajal eriti tähtis. • Ka laste
puhul on ennetamine tähtis, sest neil võib malaaria täiskasvanutest
kiiremini areneda tõsiseks haiguseks. • Reisi ajal või
peale reisi tekkinud palaviku puhul tuleks kohe pöörduda arsti
poole.
|