Müoopia
ka lühinägelikkus Myopia
(ld.k) Shortsightedness (ingl.k)
Seletus Nägemishäire, mille puhul inimene näeb kaugemal
asuvaid objekte häguselt, lähemal asuvaid aga selgelt.
Ülevaade Lühinägelikkus on väga sageli esinev
nägemishäire, mis algab juba lapseeas. Lühinägelikkuse põhjuseks on kas
sarvkesta ehituse häire või muutused silmamuna suuruses. Tulemuseks on kaugemal
asuvate esemete paistmine hägustena. Kuni täiskasvanuikka jõudmiseni võib
lühinägelikkuse ulatus muutuda. Täiskasvanueas reeglina nägemishäire
stabiliseerub või osal juhtudest nägemine paraneb.
Meestel ja naistel esineb lühinägelikkust võrdselt.
Tekkepõhjused ja -mehhanismid Sümptoomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja
miks Ravivõimalused Prognoos Riskitegurid Ennetamine
Tekkepõhjused ja -mehhanismid
Lühinägelikkus on päritav. Kui see on olemas vanematel, tekib ta tõenäoliselt
ka lastel.
Lühinägelikkus kujuneb välja koolieas, mil silm kasvamise lõpetab.
Teravaks nägemiseks on oluline, et lääts ja sarvkest murraksid valguskiiri
nii, et need langeksid täpselt võrkkestale. Võrkkest saadab info ajju.
Lühinägelikkuse puhul on aga sarvkest keskelt liiga õhuke ja kumer ning
ebaühtlane või silmamuna on liiga pikk ja kiired koondatakse liiga vara.
Võrkkestale jõuavad uuesti hajunud kiired ja nägemine on hägune.
Silmas kinnituvad läätse külge väikesed ripslihased, mis muudavad läätse
kumeramaks või lamedamaks vastavalt objekti kaugusele silmast. Seda nimetatakse
akommodatsiooniks. Kui silmad peavad pikka aega vaatama samale kaugusele, nagu
seda juhtub lugedes või arvutiga töötades, tekib ripslihastes kramp ning nad ei
suuda enam lõdvestuda. Silm ei suuda enam erinevas kauguses esemete kujutisi
võrkkestale projitseerida ning kujutised jäävad hägusteks. Selline seisund võib
süvendada lühinägelikkust ning seetõttu on hea, kui silmi vähemalt kord tunni
aja jooksul lõdvestada, vaadates 5 minuti jooksul vaheldumisi kaugusse ja
lähedale.
Lühinägelikkusel on veel üks harvaesinev vorm – pahaloomuline lühinägelikkus.
See on samuti pärilik, kuid areneb väga kiiresti ning võib juhtuda, et inimene
peab kandma prille tugevusega -20 – -30 dioptrit. Selle põhjuseks on lisaks
liiga suurele silmamunale ka võrkkesta ja soonkesta taandareng. Võrkkest õheneb
või tuleb silmapõhja küljest lahti ning hävivad rakud, mis edastavad
informatsiooni ajju. Selle tulemusena muutub nägemine häguseks. Kui võrkkest
irdub kollatähni kohalt, jääb inimene peaaegu täiesti pimedaks, suutes eristada
vaid varjusid.
Sümptoomid ehk avaldumine
Nägemise halva kvaliteedi tõttu esineb silmade kissitamine,
kõõrdsilmsus, peavalud.
Kaugemal paiknevaid esemeid näeb inimene ähmaselt, lugemiseks toob
lehe/raamatu silmadele väga lähedale.
Kõõrdsilmsus võib tekkida juhul, kui vaid üks silm on lühinägelik. Sellisel
juhul inimene lihtsalt ei kasuta seda silma ning vaatab terve silmaga. Haige
silm "puhkab".
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja
miks
Kontrollitakse nägemisteravust selleks mõeldud tabelite abil.
Mõõdetakse ka silma refraktsioonivõimet. Spetsiaalse aparaadi abil
tehakse kindlaks silma valguskiiri koondava aparaadi seisund, mille alusel saab
välja kirjutada prillid.
Uurimine pilulambiga.
Pilulamp on mikroskoobiga varustatud seadeldis, mis võimaldab uurida peaaegu
kogu silma. Selle abil saab näha muutusi läätses, klaaskehas ja võrkkestal ning
vajadusel välistada teised nägemishäirete põhjused.
Ravivõimalused
Lühinägelikkust on võimalik korrigeerida prillide,
kontaktläätsede ja operatsiooni abil.
Kontaktläätsedel on sarvkestaga parem kontakt ning seetõttu on tulemus
nendega parem kui prillidel. Samas on aga suure lühinägelikkuse puhul sageli
silma sarvkesta kuju niivõrd muutunud, et kontaktläätsi kanda ei saa - nad ei
püsi silmas.
Operatsioon tehakse siis, kui prillid või läätsed
inimest häirivad kas tema töös või harrastustes või kui lühinägelikkus on nii
ulatuslik, et prillide ega läätsedega seda korrigeerida ei saa.
Kuna sarvkest määrab 40% nägemisteravusest, on võimalik nägemist
korrigeerida, kui teha operatsioon sarvkestale. Selleks kasutatakse imepeenikest
nuga või laserit.
Operatsiooni tulemus sõltub nägemiskahjustuse ulatusest. Tänapäevase
tehnikaga on võimalik täielikult korrigeerida üsna suurt lühinägelikkust.
Prognoos
Tavaliselt peatub nägemise halvenemine teismeliseeas, mõnikord ka alles 20.
eluaastatel.
Pahaloomulise lühinägelikkuse puhul on nägemise kadu kiirem, kuna seal
lisandub silma ehituslikele iseärasustele võrkkesta kahjustus. Võib juhtuda, et
inimene kaotab pahaloomulise lühinägelikkuse tulemusena tsentraalse nägemise,
st.näeb ainult varje.
Riskitegurid
Lühinägelikkus lähisugulastel (ema, isa, õed-vennad).
Ennetamine
Pole teada ühtegi täiesti kindlat ennetamisvõimalust.
Liiga sage lugemine või televiisori vaatamine
lühinägelikkust ei põhjusta, kuid võib seda süvendada. Samuti ei mõjuta prillide
või läätsede kandmine või mittekandmine lühinägelikkuse arengut. Prillid ja
läätsed on vaid selleks, et inimene paremini näeks.
juuni 2001
|