Maovähk
ka mao vähkkasvaja Carcinaoma
ventriculi (ld.k) Gastric cancer (ingl.k)
Seletus Mao vähkkasvaja on pahaloomuline kasvaja, mis on
alguse saanud mao piirkonnast.
Ülevaade Mao vähkkasvaja esineb sagedamini meestel kui
naistel. Haigusjuhtude arv kasvab inimeste vanuse tõustes- 75% juhtudest esineb
üle 50 a. inimestel. Maailma eri paigus on haiguse esinemissagedus erinev-
suhteliselt rohkem on seda kasvajat näiteks Jaapanis, Tiilis ja Islandil ning
musta rassi esindajatel esineb haigust 1,5 x sagedamini kui valgetel.
Eestis (26 juhtu 100000elaniku kohta) haigestutakse mao
vähkkasvajasse umbes 3x harvem kui Jaapanis. Suuri erinevusi seletatakse
erinevate keskkonna- ja toitumismõjudega
elanikele.
Tekkepõhjused ja -mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja -mehhanismid
Mao vähkkasvajatest 95% moodustavad mao limaskesta näärmelise
epiteeli rakkude muutustest alguse saanud kasvajad, nn.
adenokartsinoomid.
Ühest mao vähkkasvaja tekkepõhjust ei teata. Tegemist on
mitmete tegurite keskkonna, toitumise, eelnevate
healoomuliste haiguste ja maos teostatud operatsioonide
koosmõjuga, mis ühel hetkel põhjustavad mao limaskesta rakkudes
selliseid muutusi, et need lakkavad normaalselt töötamast ja paljunemast ning
hakkavad pidurdamatult vohama.
Kasvajalistel rakkudel on omadus pidurdamatult paljuneda ning kasvada läbi
normaalsete kudede ja seeläbi organismis levida. Organism ei
suuda ise kasvajalistest rakkudest, mis ei tööta õigesti, vabaneda, ning tekib
üleüldine kurnatus ja kahjustada saavad ka tesied elundid.
Kuna tegemist on pahaloomulise kasvajaga, siis ei piirdu haigus vaid maoga,
vaid võib anda siirdeid ehk metastaase lümfi ja
vere kaudu ka teistesse organitesse (esmalt magu
ümbritsevatesse lümfisõlmedesse, hiljem magu ümbritsevatesse organitesse ning
kopsu, maksa, luudess, munasarja, ajju) ja põhjustada üldist halba
enesetunnet
Sümptomid ehk avaldumine
Mao vähkkasvaja puhul sõltuvad sümptomid kasvaja asukohast maos. Samuti
sellest, kui kaugele on haigus arenenud ning kas on tekkinud ka kasvajast
tingitud tüsistusi.
Mao vähkkasvaja puhul on esmased sümptomid väga üldised ja ei viita otseselt
maovähile: kaalukaotus, ülakõhvalu, isutus, paha olla,
oksendamine. Kaebusteks võivad olla ka röhatised, halb
hingeõhk, ebatavaline maitsetunnetus, neelamisraskused, rohke sülje eritus,
kiiresti tekkiv täiskõhu tunne, ebamugavustunne ülakõhus, väsimus,
veriokse.
Sageli, sõltuvalt kasvaja paiknemisest maos ei anna haigus endast kuidagi
märku enne, kui on juba väga kaugele arenenud. Need asjaolud on ka põhjusteks,
miks Eestis diagnoositakse üle poolte haigusjuhtudest kaugele arenenud
staadiumis.
Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks
Kõige esmalt on vaja anda täpne ülevaade kaebustest, et
seejärel otsustada, milliseid analüüse ja uuringuid on vaja teha. Mao
vähkkasvaja kahtluse puhul on väga informatiivseks uuringuks
gastroskoopia ehk mao endoskoopiline uuring, millega saab
kontrollida mao (ja ka söögitoru) limaskesta ning sealt vajadusel võtta
proovitükke ehk biopsiat, mida hiljem mikroskoobi all
uuritakse.
Mõnikord on vajalik ka mao röntgenoloogiline uuring
kontrastainega, mis võimaldab jälgida, kuidas liigub edasi maosisu ja
kas või kui palju on seoses kasvaja arenguga muutunud mao kontuurid.
Määramaks kas ja kus on siirdeid, tehakse vastavalt vajadusele
lisauuringuid, nagu kopsuröntgen, kompuutertomograafia ja sonograafia
ehk ultraheliuuring kõhuõõnest ja vajadusel ka
proovioperatsioon kas laparoskoopilisel meetodil, ehk
kõhukatteid avamata, või lahtisel meetodil.
Väga erandlikke laboratoorseid analüüse maovähi diagnoosimaks ei ole.
Üldisemat infot organismis esinevast haigusseisundist annab
vereanalüüs.
Ravivõimalused
Mao vähkkasvaja ravi on eelkõige kirurgiline, eesmärgiga
eemaldada kasvaja ja tema levikuteed organismist. Teatud juhtudel ei ole
operatsiooni otstarbeks teha - näiteks kui kasvaja on levinud väga ulatuslikult,
siis kogu kasvajakudet kätte ei saa ja operatsiooniga muutuks inimese seisund
veelgi halvemaks. Vajadusel tuleb piirduda vaid abistavate protseduuridega -
tagada antud tingimustes parim viis toimetulekuks.
Kasutatakse lisaks kirurgilisele ravile ka keemiaravi ja
kiiritusravi, kuid nende efektiivsus on suhteliselt madal. Ravi on
seda tulemuslikum, mida varem kasvaja avastatakse.
Prognoos
Haiguse prognoos sõltub sellest, millises staadiumis kasvaja diagnoositakse.
Kuna enamik mao vähkkasvajaid avastatakse haiguse kaugelearenenud
staadiumis (Eestis 85% III ja IV staadiumis), on prognoos tõsine.
Samas, varakult avastatud kasvajate puhul (I staadium) on adekvaatse ravi
korral 5 aasta möödudes elus 90-98% haigestunutest.
Ennetamine
Otseselt mao vähki ära hoida ei saa. Saab vaid vähendada haigestumise
riski. Nii arvatakse, et vähene juur- ja puuvilja ning rohke soola ja nitraatide
tarbimine on seotud suurema mao vähkkasvajasse haigestumisega.
|