Munandivähk
ka testise vähk Carcinoma
testis; Seminoma (ld.k) Testicular seminoma (ingl.k)
Selgitus Testise ehk munandivähk jaguneb mitmeks
alatüübiks, mille ravi ning arengukiirus on erinevad. Kõige sagedamini esineb
munandivähi korral seminoomi. Kõik munandivähi alaliigid on
idurakulise kasvajad, seetõttu alluvad nad hästi kemoteraapiale.
Ülevaade Testise vähki esineb harva, USAs 1-2%-l
meestest. Peamiselt on seminoomi riskigrupis mehed vanuses
15-35a. Kõige kõrgem esinemissagedus on Taanis ja veitsis ning
esinemistrend on tõusutendentsiga.
Tekkepõhjused- ja mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused- ja mehhanismid
Testise vähi tekkepõhjustest on vähe teada, kuna tegemist on
embrüonaalse kasvajaga ning seetõttu võib kasvaja puhkefaasis
olemas olla juba enne sündi. Kindlasti on soodustavateks
faktoriteks mingi muu idurakulise kasvaja eelnev olemasolu (näiteks vähk
teises testises). Kindlasti tuleks munandeid uurida kui eelnevalt
teda krüptorhism ehk munandite
õigeaegne mittelaskumine kõhuõõnest munandikotti, viljatus,
normaalsest väiksem munand. On tõestatud ka munandivähi
seos geneetiliselt määratud haigustega.
Sümptomid ehk avaldumine
Tavaliselt pöörduvad konsultatsioonile noored mehed, kelle on päevade või
nädalate jooksul tekkinud palpeeritav, erineva kontsistentsiga
tükk munandisse. Lisaks võib esineda vesimunand ehk hüdrotseele. Ebatüüpiline on äkki algav
testise valu. Hiline avastamine on ilmselt tingitud sellest, et inimesed ei
uuri väga hoolikalt oma intiimsemaid kehaosasid, ei julge spetsialisti poole
pöörduda või ravitakse midagi muud. Sarnased sümptomid võivad olla munandimanuse ja testise põletikul ning
testise traumal. Kui munandivähki ei avastata õigeaegselt
võivad levida siirded ehk metastaasid retroperitoneaalsele
ja/või rinkeresse. Siis on tähelepanu püüdvad juba metastaasidest tingitud
sümptomid.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Alustatakse tagasiulatuvast uurimisest, et kuidas konkreetne
kaebus on tekkinud ja mis sellega kaasnenud on. Järgneb füüsiline
läbivaatus testiste palpatsioon, lähedal asuvate lümfisõlmeregioonide
kontroll jms. Vereanalüüsides otsitakse teatud hormoonide
kõrgenenud taset. Lisaks tuleks analüüsida spermat kas ka
seal on ebatüüpilisi rakke. Algkolde suuruse ning tiheduse hindamiseks sobib
hästi ultraheliuuring munandikotist. Metastaaside olemasolu
hindamiseks teostatakse kompuutertomograafiline
uuring ning röntgen rindkerest. Raviplaani
määramiseks on vajalik biopsia kahtlasest kohast munandis.
Ravivõimalused
Operatsioon: olenevalt kasvaja ulatusest, staadiumist, võib
lõikus piirduda vaid kahjustatud munandi eemaldamisest
(orhidektoomia) või laiema protsessi korral lisaks
kubemelümfisõlmede ning erineva embrüonaalset päritolu koe
eemaldamine. Kiiritusravi ja kemoteraapia:
kuna tegemist on kiiresti areneva kasvajaga, mõjub vähirakkudele surmavalt nii
kiiritusravi kui ka kemoteraapia. Samas sõltub kogu kombineeritud ravi
planeerimine ja selle edasine edukus siiski sellest, millises staadiumis on vähk
avastamise momendil.
Prognoos
Kui avastatakse kasvaja esimeses staadiumis, see tähendab, et haaratud on
ainult munand ning puuduvad metastaasid, on prognoos hea.
Samas, kombineeritud ravi saanutel võivad hiljem tekkida viljatusprobleemid,
seetõttu on võimalik enne kiiritust ja kemoteraapiat oma spermat spermapangas
külmutada lasta, et hiljem säiliks võimalus laste saamiseks.
Ennetamine
Kuna tegemist on embrüonaalset päritolu kasvajaga ning vähirakud võivad
organismis olemas olla eelnevalt väga pikka aega, on olukorra vältimine raske.
Ilmselt võiks tähelepanelikult uurida neid noori mehi, kellel on eelnevalt
esinenud suguelundite süsteemiga seotud probleeme: krüptorhism, vesimunand,
viljatus jne.
Kasutatud kirjandus J. Norton, R. Bollinger Surgery:
Basic Science and Clinical Evidence 2000 M. Beers, R. Berkow The Merck
Manual 1999 www.emedicine.com
|