Maksavähk
Carcinoma hepatis (lad.k) Liver
carcinoma (ingl. k)
Selgitus Peamiselt mõeldakse termini all maksa ja
maksasiseste sapiteede vähki, see tähendab kasvaja asub maksas
ja seal olevates sapiteedes.
Ülevaade Maksavähki esineb Eestis suhteliselt sageli,
samas pole ta vähistatistika andmeil täiskasvanute hulgas vähipaikmete
kategoorias esikümnes. Laste puhul on maksavähk vähipaiknemiste tabelis kuuendal
kohal. Maksavähki esineb meetel rohkem kui naistel ning on enam
levinud Indo-Hiinas.
Tekkepõhjused- ja mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused- ja mehhanismid
Sapp on organismi poolt toodetud nõre,
millel on väga oluline roll kanda toidu seedimises. Sapp
toodetakse maksas ning liigub soolde just maksasiseste ning
väliste sapiteede kaudu. Peamiseks
riskifaktoriks maksavähi tekkel on maksatsirroos, mis on alkohoolne või B-hepatiidi tagajärjel tekkinud.
Alkohoolse tsirroosi foonil tekkinud maksavähk on aktuaalne just Euroopas ja
Ameerikas, teine variant peamiselt Indo-Hiinas ja Aafrikas. Teisel kohal
riskitegurite hulgas on maksa parasitaarsed haigused (malaaria jt.) ja
alkoholism koos alatoitumusega. Nagu ülal
mainitud, seda vähki esineb meestel 4-6 korda rohkem. Lisaks on veel määravaks
rassiline kuuluvus, seda just sagedasema B- hepatiidi esinemise
tõttu Indo-Hiinas.
Sümptomid ehk avaldumine
Peamisteks sümptomiks on kõhuvalu. Kõhupuhitus,
iiveldus ja oksendamine reaktsioon kasvaja tõttu suurenenud maksale,
mis nihutab sooled ja mao õigest paigast ning surub neile peale.
Väsimus ja nõrkus, kaalulangus see on organismi üldine
reaktsioon vähkkasvajale. Kui kasvaja on haaranud sapiteed, siis tekib
maksast sapi äravooluhäire, mis väljendub naha
kollakaks muutumises. Iseloomulik kasvajale on see, et
kollaseks muutumine toimub aegamööda ning kuskilt ei
valuta. Kuna inimese eritised (väljaheide ning uriin) saavad
oma iseloomuliku värvi just sapiringest, siis alati kui on haaratud
haigusprotsessist sapiteed toimub ka nende värvi muutus: väljaheide
savikarva ning uriin kohvipaksu taoline tume.
Lisaks võib ise käega katsudes tunduda, et kõhus on mingi suur tuumor ja
kõht läheb väga punni need objektiivsed sümptomid võivad olla tingitud
sellest, et nii maks kui ka põrn on suurenenud ning maksa
mittefunktioneerimisest tekkib vedelik kõhuõõnde.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Alustatakse tagasiulatuvast uurimisest, et kuidas konkreetne
kaebus on tekkinud ja mis sellega kaasnenud on. Lisaks
füüsiline läbivaatus ehk kõhu palpatsioon jms. Järgmiseks
võetakse vereproovid, mille abil saab hinnata, kas tegemist on
põletikulise muutusega (hepatiit, sapipõiepõletik), kas haigusest on haaratud
sapiteed, millised on maksa funktsionaalsed näitajad. Seejärel
ultraheliuuring, mis on vajalik hindamaks, kas tegemist on
kasvajaga maksast ning kas esineb sapi äravoolu häiret maksast. Sama
uuringu käigus võib võtta võimalusel ka peennõelbiopsia
kahtlasest kohast, et teada saada, millega tegemist. Kui eelnenud uuringute
järgselt on jäänud mulje pahaloomulisest protsessist, suunatakse inimene
kompuutertomograafilisele uuringule, mis võimaldab suhteliselt
kindlalt hinnata protsessi iseloomu (kas pahaloomuline või mitte), asetsust ning
naaberorganite haaratust.
Ravivõimalused
Maksavähi peamiseks ravimeetodiks on operatsioon, millele
lisaks olenevalt kasvaja suurusest ning ulatusest võib lisanduda
keemiaravi erinevate
ravimitega. Operatsioon võib mahult olla
tervendav või palliatiivne (elu pikendav).
Lõikused hõlmavad endas vähist haaratud koe väljalõikamist, sapi normaalse
sooldejõudmise kindlustamist (erinevad ühendused sapiteede/maksa ja soole
vahel). Kui vähkkasvaja on hinnatud opereeritavaks või kogu kasvaja pole
esimesel lõikusel eemaldatav, teostatakse lisaks keemiravi. See
on väga oluline, sest nii on võimalik allesjäänud vähki algkoldes ning siiretes
ehk metastaasides surmata.
Prognoos
Maksavähi prognoos on halb. Üldiselt elab 5 aasta pärast 5 % nendest, kellel
on maksavähk. Pärast kasvaja õnnestunud eemaldamist on see protsent 15. parim on
prognoos neil, kellel õnnestub kasvaja eemaldada ning kellel pole
maktsatsirroosi.
Ennetamine
Kindlasti vältida maksatsiroosi tekkimist, see tähendab
mitte tarvitada liigselt alkoholi ning vaktineerida end
Bhepatiidi vastu. Teisi riskifaktoreid on juba keerulisem vältida.
Kasutatud kirjandus J. Norton, R. Bollinger Surgery:
Basic Science and Clinical Evidence 2000 www.emedicine.com
|