Metrorraagia
ka emaka
verejooks Metrorrhagia (lad.k) Vaginal bleeding
(ingl.k)
Seletus Menstruatsioonitsükli väline verejooks.
Ülevaade Olenevalt vanusest võivad verejooksu
põhjused olla väga erinevad - kasvajalised muutused, hormonaalsed muutused,
vigastused, põletikud, aga ka mittegünekoloogilised haigused - hüübimishäired,
südame-veresoonkonna-, ainevahetus- jm. haigused. Siia alla kuuluvad ka nn.
düsfunktsionaalsed verejooksud.
Tekkepõhjused ja mehhanismid
Sümptomid ehk avaldumine
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja
miks
Ravivõimalused
Ennetamine
Tekkepõhjused ja mehhanismid Kõige sagedasem verejooksu põhjus on hormonaalsed
häired ja sellest tingitud sekundaarsed muutused emakalimaskestal. Harvad ei ole ka kroonilisest emakalimaskesta
põletikust tingitud veritsused ja määrimised. Harvemini võivad verejookse põhjustada
kasvajad. Emakakaela kasvaja võib veritseda
vigastusest , näiteks suguühtejärgselt või siis kui protsess on kaugelearenenud ja kudede lagunemisest tekib verejooks. Munasarja hea- ja pahaloomulised
kasvajad mõjutavad sagedamini hormonaalselt emakalimaskesta ning põhjustavad viimase vohamise ning kontrollimatu verejooksu. Sümptomid ehk avaldumine Mentruatsioonitsükliväline veritsus,
määrimine või tugev verejooks . Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja
miks Eelkõige on vajalik põhjalik küsitlus
menstruatsioonitsükli ja ka erinevate seksuaalharjumuste või elusituatsioonide
kohta, et selgitada välja, kas tegemist on näiteks stressist tingitud menstruaaltsükli häirumisega, vigastuse tagajärjel tekkinud verejooksuga vm. ja otsustada, millised on edasised uuringud.
Sõltuvalt oletatavast verejooksu põhjusest võidakse teha erinevaid uuringuid
- ultraheli, hüsteroskoopia,
prooviabrasioon, et välja selgitada metrorraagia
põhjust. Tupest ja emakakaela kanalist võetakse analüüsid
põletikunäitajate väljaselgitamiseks. Erandjuhtudel on vajalik
ka vereanalüüs hormonaalseteks uuringuteks. Ravivõimalused Hormonaalsete häirete korral korrigeeritakse menorraagiat
hormoontablettide abil. Põletike ravi toimub reeglina
antibiootikumidega. Kasvajate korral on näidustatud
operatiivne ravi. Viagstuste ravi sõltub vigastuse
tekkepõhjusest ja ulatusest, harva vajab vigastus kirurgilist
ravi .
Ennetamine Ennetada saab tõenäoliselt ainult mingite esemetega tekitatud vigastustest tingitud verejookse. Regulaarselt peab käima günekoloogilisel kontrollil.
Retsenseerinud: dr. Ülle Kadstik
|