Mononukleoos
Mononucleosis
(lad.k) Infectious
mononucleosis (ingl.k.)
Seletus Mononukleoos on Epstein-Barr viiruse
poolt põhjustatud süljega leviv nakkushaigus, millele on iseloomulik halb
enesetunne, palavik, kurguvalu ja kaela-, kukla- ning kaenlaaluste lümfisõlmede
suurenemine.
Ülevaade Mononukleoos põetakse sageli läbi juba lapseeas.
Väikelastel kulgeb nakkus enamasti sümptomiteta, kuid noortel ja täiskasvanutel
kujuneb välja mononukleoosi haiguspilt. Peale nakatumist jääb
Epstein-Barr viirus vaikselt kogu eluks organismi, elades neelus ja
spetsiifilistes immuunsüsteemi rakkudes. Mononukleoos esineb kõige
sagedamini vanuses 15-35 aastat. Keskikka jõudes on enamus
inimesi viirusega kokkupuutunud ning omab veres ringlevaid spetsiifilisi
viirusevastaseid kaitsekehi. Epstein-Barr
viirusega seostatakse ka mitmete pahaloomuliste kasvajate teket vanematel
inimestel. Mononukleoos on tavaliselt iseparanev
viirushaigus, mille puhul ravi on harva vajalik.
Tekkepõhjused ja -mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja -mehhanismid
Mononukleoos levib inimeselt inimesele peamiselt sülje
kaudu. Nakatuda võib näiteks suudlemisel - sellest ka haiguse inglisekeelne
nimetus "kissing disease", samuti teiste inimestega
samast pudelist või tassist
joomisel. Õhu kaudu piisknakkusena viirus tavaliselt ei levi.
Mononukleoosi põdenud inimesed võivad viirust eritada sülje või uriiniga
vähemalt aasta jooksul peale haigestumist. Organismi sattudes toimub
viiruse paljunemine suus,
neelus ja süljenäärmetes. Edasi satub viirus
veres ringlevatesse spetsiifilistesse kaitserakkudesse.
Haigusnähte põhjustab viirusega nakatunud kaitserakkude vastu käivituv
immuunreaktsioon.
Sümptomid ehk avaldumine
Viiruse peiteaeg (ehk aeg, mil haigustekitaja on juba
organismis, kuid haigusnähte veel ei põhjusta) on umbes 4 - 8 nädalat.
Sümptomid avalduvad seda tugevamini, mida vanem on haigestunud inimene -
eelkooliealistel lastel kulgeb haigus tavaliselt sümptomiteta.
Mononukleoosile on iseloomulik kõrge palavik,
kurguvalu, mandlite põletik,
kukla-, kaela- ja
kaenlaaluste lümfisõlmede
suurenemine, põrna
suurenemine ja maksapõletik. Eelpool
nimetatud haigusnähud ei pea korraga esinema - ükskõik milline neist võib olla
ka viirusnakkuse ainsaks väljenduseks. Lisaks võib esineda ka turse silmade
ümber ning peenetäpiline lööve
kehal.
Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks
Mononukleoosi diagnoositakse vereanalüüsi põhjal -
määratakse Epstein-Barr viiruse vastu suunatud antikehade olemasolu.
Ravivõimalused
Enamusel juhtudel ei ole spetsiifiline ravi vajalik - haigus
on tavaliselt iseparanev nagu paljud teisedki viirushaigused. Kurguvalu ja
palaviku leevendamiseks võib võtta külmetushaiguste puhul kasutatavaid
ravimeid. Viirusevastased ravimid ei ole eriti efektiivsed, kuigi kroonilise
mononukleoosi puhul on mõnikord abi saadud
atsükloviirist. Väga tugeva kurguvalu puhul võib
tegemist olla lisaks viirusele ka bakterite poolt põhjustatud kurgupõletikuga.
Sellisel juhul on otstarbekas antibiootikumravi
penitsilliini või
erütromütsiiniga. Olukordades, kus
kõriturse takistab juba hingamist, manustatakse hormooni -
kortisooli.
Prognoos
Tavaliselt on mononukleoos kahjutu, mõne nädala jooksul täielikult paranev
haigus. Suurenenud lümfisõlmed muutuvad taas normaalseks umbes kolmandal
haigusnädalal, kuid väsimus ja nõrkustunne võivad kesta veel mitu kuud.
Üldiselt soovitatakse 3 - 4 nädalat peale haigestumist vältida füüsilist
koormust, kuna suurenenud põrna rebenemine võib osutuda
eluohtlikuks. Mõnikord võivad peale mononukleoosi põdemist tekkida ka
tüsistused. Enam levinud tüsistused on südamelihasepõletik,
neerupõletik, liigeste
põletik, ajupõletik,
ajukelmete põletik, vereliistakute ehk
trombotsüütide vähesus.
Ennetamine
Viirus levib lähikontaktil inimeselt inimesele, enamasti sülje kaudu.
Haigestunute isoleerimine koolides, lasteaedades ega kodudes vajalik ei
ole. Mononukleoosi haigestunud ei saa olla vähemalt pool aastat
veredoonoriks. Siiani Epstein-Barri viiruse vastast vaktsiini ei ole.
|