Mitraalklapi stenoos
ka mitraalsuistiku
stenoos; mitraalstenoos Stenosis ostii mitralis (ld.k) Mitral
stenosis (ingl.k)
Selgitus Südame vasaku koja ja vasaku vatsakese vahel
oleva ava ning klappide ahenemine.
Ülevaade Mitraalstenoos tekib sagedamini
reuma põdemise tagajärjel ja on arenenud maades
väljutusraskusest kujunenud südamepuudulikkuse peamine põhjus. Haigestuvad
tavaliselt 30-40 aastates inimesed, naised
sagedamini kui mehed. Haigus on progresseeruv ning sageli vajab
kirurgilist ravi.
Tekkepõhjused ja mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja mehhanismid
Mitraalstenoos on peaaegu alati reuma tüsistus, teistel
põhjustel haigestutakse harva. Lisaks tulevad arvesse muud
sidekoehaigused (luupus, reumatoidartriit), vasakus kojas olev healoomuline kasvaja
(müksoom) ning
kaasasündinud mitraalstenoos, mis viib tavaliselt surmale enne
teist eluaastat. Reuma algusest kulub 10-20 aastat mitraalstenoosi
sümptomite avaldumiseni - kui mitraalava on ahenenud neljalt
ruutsentimeetrilt kahele. Igas südametöö tsüklis peab piisav hulk
verd liikuma vasakust kojast vasakusse vatsakesse. Et veri
liiguks läbi ahenenud avause, on vajalik suurem rõhk vasemas
kojas, see võib aga viia rõhu tõusuni ka kopsuvereringes.
Kujuneb vasem südamepuudulikkus, mis võib lõpuks haarata ka
parema südamepoole.
Sümptomid ehk avaldumine
Esmaseks kaebuseks on pingutusel tekkiv hingeldus, kuna
füüsilisel koormusel vajatakse paremat verevarustust. Hingeldus võib süveneda ka
palaviku või raseduse korral, samuti esineb öiseid
hingematmishoogusid. Kuna normaalne verevool südame
kambrites on häiritud, tekivad sinna vereliistakute kogumikud
(trombid), mis rebenedes seina küljest lahti, pääsevad
vereringesse ning põhjustavad veresoonte sulgusi (emboolia).
Valu rindkeres kaasneb juhul, kui esineb pärgarterite
lupjumine või südame puudulikkus on juba kaugele arenenud. Haiguse hilisemas
staadiumis esineb köha (ka veriköha)
kopsuvereringe paisu tõttu. Samal põhjusel võib ägeda komplikatsioonina tekkida
kopsuturse. Raske südamepuudulikkuse korral esineb ka
maksa suurenemine, astsiit (vedelik
kõhukoopas) ning tursed jalgadel.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Mitraalstenoosiga inimesel võivad nägu ning sõrmed ja varbad olla
sinakad (tsüanootilised), samuti on laienenud
veenid kaelal. Südame kuulatlusel esineb
iseloomulik kahin, mille tingib läbi ahenenud avause surutav
verevool. Kopsuvereringe paisu tõttu esineb hingeldus ning kuulatlusel võib
täheldada räginaid vedeliku kogunemisest
kopsudesse. Elektrokardiogramm (südamefilm) peegeldab
vasakus kojas tekkinud ülekoormust. Diagnoosi aitab täpsustada
südame ultraheliuuring (ehhokardiograafia) ning
röntgenülesvõte rindkerest
Ravivõimalused
Ravikompleksis kasutatakse erinevaid ravimeid lähtuvalt haiguse staadiumist
ning kaasuvatest
probleemidest. Tablettravi: südame glükosiidid
(digoksiin) on näidustatud kiire südamerütmi või kodade
virvendusarütmia korral. Digoksiin annab südamele jõudu kokku tõmbuda ning võib
seeläbi suurendada ringesse pumbatava vere mahtu. β-blokaatorid
(metoprolool), aeglustavad südamerütmi, muutes südame tööd
kergemaks Ca2+ kanali blokaatorid (diltiazem),
aitavad südamel paremini lõõgastuda antikoagulandid ehk
hüübimisvastased ained (warfarin) - on näidustatud kodade
virvendusarütmiaga inimestel, et vältida trombide teket. Diureetikumid
(spironolaktoon) raske südamepuudulikkuse ja tursete
esinemisel liigse vee väljutamiseks organismist
Kirurgiline ravi
ja muud protseduurid: südame
katateriseerimine (sageli ka diagnostiliseks
protseduuriks); balloonvalvulotoomia (ahenenud avause
laiendamine ballooni abil). Kasutatakse rohkem noorematel inimestel ning neil,
kellel avatud operatsioon on vastunäidustatud; Mitraalklapi
asendamine. Raske avatud operatsioon, mille käigus puudulik
mitraalklapp asendatakse tehisliku klapiga.
Prognoos
Prognoos sõltub haiguse progresseerumise kiirusest ning kaasuvate probleemide
või komplikatsioonide esinemisest. Sagedasemaks tüsistuseks on
trombemboolia ehk veresoonte umbumine trombide tõttu ning seda
soodustab kodade
virvendusarütmia esinemine. Ilma kirurgilise ravita on suremus
20 aastat peale sümptomite teket 85%. Klapiasendusoperatsiooni tõttu sureb
2-5% haigetest.
Ennetamine
Kuna mitraalstenoos on peaaegu alati reumaga kaasuv komplikatsioon, siis on
oluline adekvaatne reuma ravi. Selleks kasutatakse
antibiootikumidega profülaktikat (bensatiin-penitsilliin).
Reumaga isikud peavad regulaarselt käima arsti kontrollil, et südamekaebuste
ilmnemisel võimalikult kiiresti alustada ravi.
Kasutatud kirjandus:
The Merck Manual, 1992 Harrissons Principles of Internal Medicine,
1998 Sisehaigused, 1999
|