Maksatsirroos
Cirrhosis hepatis (lad. k.) Hepatic
cirrhosis (ingl. k.)
Selgitus Maksatsirroosi korral on tegemist maksarakkude
kärbumise ning sidekoelise asendumisega.
Ülevaade Maksatsirroos on mitmesuguste
maksahaiguste hiline tagajärg, st selle tekkimiseni kulub üsna
pikk aeg. Kõige sagedasemaks põhjuseks on alkohoolne
maksahaigus. Pikaajalise alkoholi liigtarbimise tagajärjel
maksarakud hävivad ning asenduvad sidekoega. Seetõttu halveneb aga maksa
töövõime. Kuna meeste hulgas on alkoholi liigtarbimine rohkem
levinud, esineb neil ka maksatsirroosi sagedamini. Euroopas ja USAs on
esinemissagedus 250 inimesel 100 000 kohta aastas.
Tekkepõhjused ja mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja mehhanismid
Maksa üheks tähtsamaks ülesandeks on organismile kahjulikke aineid
kahjutuks muuta. Olles sunnitud pidevalt töötlema suurtes
kogustes alkoholi, muutub maksa ainevahetus, mürgiste ainete pikaajalise suure
koormuse tõttu ei tule maks toime ning tema rakud hävivad.
Maksa
ülesandeks on ka inaktiveerida ehk võimetuks muuta mitmeid
hormoone, nagu näiteks aldosterooni, mis
vastutab liigse vee väljutamise eest organismist, naissuguhormoone ehk
östrogeene ja meessuguhormoone ehk androgeene.
Kahjustunud maksarakud sellega aga toime ei tule.
Sagedasemad põhjused makasatsirroosi tekkimisel on alkohoolne
maksapõletik, viiruste poolt põhjustatud (B- ja
C-hepatiit) ja immuunsüsteemiga seotud (krooniline autoimmuunne
hepatiit, primaarne biliaarne tsirroos,
skleroseeriv kolangiit) pikaajalised maksahaigused.
Maksarakkude kahjustuse viirushepatiidi korral põhjustavad nii viiruse
elutegevus kui ka inimese enda immuunsüsteemi rakud, mis
püüavad raku sisse viiruseni jõuda, et sissetungijaga võitlusse asuda, kuid
purustavad seeläbi rakuümbrise ja rakk hävib.
Miks tekivad immuunsüsteemiga seotud maksakahjustused (krooniline
autoimmuunne hepatiit, primaarne biliaarne tsirroos, skleroseeriv kolangiit),
seda täpselt ei teata. Mingil ebaselgel põhjusel ei tunne organism enam oma
maksa/sapiteede rakke ära ja hakkab ennast kaitsma vastuainete ehk
antikehade tootmisega. Need aga hävitavad vastavad rakud.
Sümptomid ehk avaldumine
Kuna maksatsirroos tekib aastatega, siis aja jooksul olukord halveneb ning
pidevalt lisanduvad mitmed haigusnähud, mis enamasti ei ole tingitud ühest
konkreetsest põhjusest vaid mitmete tegurite koosmõjust. Sagedamini on
inimesel halb enesetunne, väsimus,
koormustaluvuse vähenemine, rõhumis- või
täiskõhutunne ülakõhus, iiveldus.
Aldosterooni liiast ning mitmetest muudest põhjustest tingituna tekib
astsiit ehk vedeliku kogunemine kõhuõõnde.
Suguhormoonide tasakaaluhäiretest esineb naistel
menstruatsiooni- , meestel potentsihäireid
ning naiserinnalisust ehk rindade suurenemist.
Rakkude hävides halveneb ka makse võime toota valke ning hüübimiseks
vajalikke aineid, mistõttu võivad tekkida
hüübimishäired. Maksahaiguse korral kahjustuvad lisaks
rakkudele ka maksasisesed veresooned ning veri ei saa enam vabalt ringelda ja
rõhk soontes tõuseb: tekib maksa ja/või põrna suurenemine verepaisust,
veenide laienemised (näiteks söögitorus).
Maksasiseste sapiteede sulguse tõttu sidekoega satub sapp verre ning nahk ja
silmavalged võivad muutuda kollaseks ehk tekib
ikterus.
Normaalselt läbib seedeelundeilt tulev veri enne üldisesse vereringesse
sattumist maksa ning sealt pärinevad mürgised ained (alkohol, ravimid jm.) ei
jõua üldisesse vereringesse. Verevoolu takistuse korral aga läheb veri maksast
mööda ning kõik mürgid jõuavad ka ajju, mistõttu kujuneb
ajukahjustus.
Väga pikka aega kestnud haiguse korral võib lõpuks tekkida maksa
vähkkasvaja.
Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks
Maksapõletikku võib kahtlustada välimuse kollase naha ja
silmavalgete, vedeliku kogunemisest suurenenud kõhu järgi. Abiks on ka kõhu
katsumine ehk palpeerimine nii saab täpsustada, kas on mõni
koht valus ning suurenenud maks ja/või põrn. Diagnoosi täpsustamiseks
võetakse vereproov - kontrollitakse maksa töövõime näitajaid
ning viirusevastaste antikehade ehk vastuainete olemasolu/puudumist.
Ultraheliga saab näha, kas on kõhus vedelikku, maksa
suurust ja tihedust ning maksasiseste sapiteede olukorda. Ainult
biopsiaga - proovitüki võtmisel maksakoest - on võimalik
kindlalt diagnoosida maksahaiguse raskusastet. Protseduuri tehakse eelneva
kohaliku tuimestusega ultraheliaparaadi kontrolli all spetsiaalse süstla
abil.
Ravivõimalused
Maksatsirroosi ei ole võimalik välja
ravida. Olukorra parandamiseks on suureks abiks haiguse
põhjustaja kõrvaldamisest: alkoholi täielikust loobumisest,
viiruse välja ravimisest. Immuunsüsteemiga seotud maksahaiguste
korral kasutatakse ravimeid, mis suruvad maha antikehade teket. Kui maks ei
suuda enam oma ülesannetega toime tulla, siis on võimalik ka
maksasiirdamine.
Prognoos
Tegemist väga tõsise haigusega. Prognoos sõltub sellest, kas ja millal
suudetakse haiguse edasi arenemine peatada. Haigus võib lõppeda ka
surmaga, põhjuseks maksakahjustus ja /või
verejooks laienenud veenidest, aga ka maksavähk.
Ennetamine
Parim viis alkohoolse maksahaiguse tekke vältimiseks on alkoholi
mitte tarbida. A- ja B-hepatiidi ehk maksapõletiku eest kaitseb
vaktsineerimine ehk kaitsesüstimine, mida tehakse kolm korda.
Kuna C-hepatiidi viirus muutub pidevalt, puudub selle vastu vaktsiin.
D-hepatiidi ennetamiseks piisab B-hepatiidi kaitsesüstist. Immuunsüsteemiga
seotud maksahaiguste teket ei saa ära hoida, kuna ei ole täpselt selge miks ja
kuidas need tekivad.
|