Mastiit

ka rinnapõletik
Mastitis (ld. k)
Mastitis (ingl. k)

Seletus
Mastiit ehk rinnapõletik on sünnitusjärgse perioodi haigus, mille puhul rindades tekkiv piimapais, pisitraumad ja bakteriaalne põletik viivad rindade valulikkusele ja tursele ning kaasub kõrge palavik ning halb enesetunne.

Ülevaade
Tõelist rinnapõletikku ehk mastiiti tuleb ette 3-6 % emadest. Mastiit on kergesti diagnoositav ja hästi ravitav ning tavaliselt kiiresti mööduv probleem, mis vajab bakteritevastast ravi.

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Piimapais piimajuhades ja selle tungimine juhadest väljapoole põhjustab rinnanäärmes ärritust ja selgelt piirdunud punetust.
Rinnanibul ja lapse suus on alati baktereid, sealhulgas stafülokokke, mis võivad rinnanibu vigastuste kaudu pääseda rinnanäärmesse. Selline põletik tungib rinnanäärme koesse, põhjustades paistetust, valu, punetust ja kuumatunnet. Mõnikord võib bakter tungida rinnanäärme käikudesse ka kahjustamata rinnanibult.

Sümptomid ehk avaldumine

Mastiiti iseloomustavad palavik kuni 39˚C, rinna valulikkus ja punetus.
Tavaliselt vallandub põletik 2-3 (1-4) nädalat peale sünnitust. Enamasti on haigus ühe-, aga võib olla ka kahepoolne. 
Üksikutel juhtudel võib tavaline rinnapõletik üle minna abstsessiks ehk mädapaiseks. Sellisel juhul kestab palavik edasi, rind on talumatult valus ning selles võib olla tuntav edasi-tagasi loksuv ehk fluktueeruv mädakolle.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Diagnoosimine on kerge, peamiselt naise kaebuste alusel.
Tehakse vereanalüüs, milles on põletikunäitajate tõus.
Mõnikord, näiteks haigete vastsündinute puhul, võetakse ka rinnapiima proov, et selgitada välja, kas bakter, mis põletikku põhjustab, ei ole haigele vastsündinule ohtlik. Tervete laste puhul pole see tavaliselt vajalik.

Ravivõimalused

Rinnanäärme ärritus ja punetus kaovad, kui rind korralikult tühjendada, näiteks käsitsi lüpstes. Põletikus rinda võib anda ka lapsele, kui piim ei näe lausa mädane välja.
Lüpsta või rinda anda tuleks regulaarselt, et oht piimapaisule oleks võimalikult väiksem. Samas on oluline anda rinnale ka puhkust, näiteks kasutades spetsiaalseid rinnakaitseid. Hästi mõjuvad õhuvannid. Oluline on hoolikas käte pesemine lisainfektsiooni vältimiseks.
Mastiiti ravitakse bakteritevastaste ravimitega ehk antibiootikumidega, näiteks tsefalosporiinide või erütromütsiiniga. Need antibiootikumid lapsele ohtlikud ei ole.
Abstsessi korral vajab naine kirurgilist ravi. Mädakolle avatakse narkoosi all , sinna asetatakse dreen ehk kummitoru, mis juhib veel tekkida võiva mäda organismist välja.

Prognoos

Umbes 10 % mastiitidest kulgevad raskelt, tüsistudes abstsessi ehk mädakolde tekkega. Nende puhul kestab haigus ja ravi kauem ja laps ei pruugi mõnda aega emapiima saada. Tavaliselt rinnapiim ära ei kao ja emad toidavad paranedes edukalt last rinnaga edasi.

Ennetamine

Ennetamises on olulisel kohal igapäevaste hügieeninõuete täitmine nagu korralik kätepesu, ka rindade pesemine ja õrn käsitlemine, et vältida pisikeste traumade tekkimist. Tähtis on lapse regulaarne ja tehniliselt õige toitmine, et piimapaisu ja rinnanibu vigastusi tekkida ei saaks.

Kasutatud kirjandus:
„Sünnitusabi ja günekoloogia“, 1997
„The Merck Manual“,1992
„Oxford Handbook on Clinical Specialties“, 1997

Retsenseerinud: dr. Ülle Kadastik