Madal sünnikaal Magediabeet Maitsemuutused Maksa suurenemine Maksalutikad Maksapõletik, viiruslik (A) Maksapõletik, viiruslik (BjaC) Maksatsirroos Maksavähk Malaaria Malabsorptsioon Mallory-Weiss sündroom Mania Mao verejooks Maohaavand Maolukuti ahenemine Maopõletik Maovähk Marfani sündroom Mastiit Mastoidiit Mediastiniit Medulloblastoom Megaloblastiline aneemia Melanoom Meniere’i haigus Meningiit Meningioom Meniskivigastus Menopaus Menorraagia Merehaigus Mesenteriaaltromboos Metanooli mürgistus Metrorraagia Migreen Mitraalklapi puudulikkus Mitraalklapi stenoos Mitte-Hodgkini lümfoom Mollusk Mononukleoos Mukovistsidoos Multiipel müeloom Mumps Munandi pöördumine Munandi(manuse) põletik Munandikestade vesitõbi Munandite laskumatus Munandivähk Munasarjavähk Mädakolle Mähkmeallergia Mähkmedermatiit Mäluhäired Müasteenia Müeliit Müelodüsplastiline sündroom Müelofibroos Müeloidne leukeemia, krooniline Müeloidne leukeemia, äge Müeloom Müksoom Müksödeem Müokardiit Müoom Müoopia Mürakahjustus Mürgistus, alkoholiga Mürgistus, amfetamiiniga Mürgistus, antidepressantidega Mürgistus, heroiiniga Mürgistus, kokaiini ja morfiiniga Mürgistus, paratsetamooliga
|
Malabsorptsioon
ka
malabsorptsioonisündroom Malabsorptio (lad. k.) Malabsorption
(ingl. k.)
Selgitus Malabsorptsioon on toitainete imendumishäire
soolest.
Ülevaade Toitainete imendumine on nende algosadeks
lõhustunud osade tungimine läbi peensooleseina verre või lümfi. Lümfi imendub
rasv, kõik teised toitained lähevad verre. Kui mingis eelpool mainitud osas
tekib takistusi, tekib malabsorptsioonisündroom. Lõplikult
lammutamata ning imendumata toitainete kaost väljaheitega tekivad niinimetatud
vaegussündroomid.
Tekkepõhjused ja mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja mehhanismid
Malabsorptsiooni põhjustavad erinevad, ka pärilikud haigused, mille korral
tekivad seedimise häired maos
krooniline gastriit ehk maoseina põletik või
kui mingil põhjusel on magu eemaldatud
operatsioonil, toidu koostisosade lammutamise häired
kõhunäärme poolt toodetavate ensüümide poolt (ensüümide puudus)
krooniline kõhunäärmepõletik,
mukovistsidoos, rasvaainevahetuse
häire sapiringluse probleemide sapipaisu tõttu
maksapõletikust, sapiteedepõletikust,
sapiteede sulguse tõttu muudel
põhjustel, lammutatud toiduainete
imendumishäire peensoolest põletikuline
soolehaigus, gluteenenteropaatia,
laktoositalumatus jm, transpordihäire
lümfi ja verega lümfi- ja vereringehäired.
Sümptomid ehk avaldumine
Malabsorptsiooni põhilisteks tunnusteks on pidev ehk krooniline
kõhulahtisus, suurenenud rasvaeritus roojaga ehk
rasvroe, kaalulangus ning niinimetatud
vaegussündroomid, milledest olulisemad
on:
Valkude vaegusest kõhnumine ning
tursed, Süsivesikute malabsorptsioonist
kõhupuhitus, rohke soolegaaside eritus,
veresuhkru kõikumised, Rasvlahustuvate vitamiinide
imendumishäiretest: vitamiin A puudusest kanapimedus,
vähenenud pisarate tootmine, kuiv nahk, vitamiin D vaegusest imikutel
ja väikelastel rahhiit, täiskasvanutel luudepehmenemine ehk
osteomalaatsia, vitamiin K vähesusest
verehüübimise häired ehk tekivad
kergesti veritsused, Vitamiin B12, foolhappe ja
raua vaegusest aneemia ehk
kehvveresus, Kaaliumi vähesusest
nõrkus, Kaltsiumi vähesusest
luuvalu, krambid. Võivad tekkida ka
hormonaalsed häired, näiteks naistel menstruatsioonitsükli
häired. Lisaks on ka malabsorptsiooni põhjustanud haiguse
sümptomid, sagedamini kõhuvalu, mõnikord sapipaisu tõttu
ikterus ehk silmavalged ja nahk muutub kollaseks.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Põhjalikumaks uurimiseks ning malabsorptsiooni kahtlustamiseks annavad
põhjust kaalulangus, pikaajaline kõhulahtisus ja
vaegussümptomid. Täpsustamiseks võetakse vereproov
kontrollitakse kaaliumi, kaltsiumi sisaldust maksa töövõime, sapipaisu jt
näitajaid, raua, foolhappe, vitamiin B12 varusid. Gluteenenteropaatia kahtluse
korral määratakse veres peensoole limaskesta vastu tekkinud antikehade
olemasolu/hulka.
Hüpolaktaasia ehk piimasuhkrut lammutava
ensüümi vähesuse kahtluse korral võib teha laktoosi
tolerantsustesti või vesinikuhingamistesti inimene
joob vees lahustatud laktoosi ning seejärel jälgitakse veresuhkru hulga muutusi,
või mõõdetakse väljahingatavas õhus vesinikusisaldust.
Uuritakse kogu
seedetrakti. Tehakse gastroskoopia viiakse elastne toru
söögitoru kaudu makku, edasi ka kaksteistsõrmiksoolde. Toru otsas on optiline
silm, mille kaudu näeb, kas mao ja/või kaksteistsõrmiksoole sein on normaalne
või muutunud. Samuti tehakse
rektoskoopia/koloskoopia vaadatakse
pärasoolt/jämesoolt sarnase toruga. Olulist infot annab maosondi kaudu võetud
biopsia ehk koetükikesed peensoole seinast, mida uuritakse
mikroskoobiga. Määratakse rasvasisaldust
väljaheites.
Ravivõimalused
Ravida tuleb malabsorptsiooni põhjustanud haigust. Põletikulise
soolehaiguse korral kui immuunsüsteemi rakud kahjustavad seedetrakti,
kasutatakse immuunsupressiivseid aineid immuunsüsteemi
pärssivat ehk vastuainete teket pidurdavat glükokortikosteroide,
mesalasiini. Kõhunäärme ensüümide vähesuse korral asendatakse neid näiteks
Panzynormi tablettidega. Seedetraktist puudulikult
imenduvaid aineid tilgutatakse veeni või süstitakse lihasesse
(vitamiinid).
Prognoos
Prognoos sõltub sellest, mis haigusest on malabsorptsioon
tingitud. Näiteks põletikulise soolehaiguse korral on prognoos äärmiselt
tõsine, kuna see allub halvasti ravile ning areneb pidevalt edasi ehk
progresseerub. Hüpolaktaasia ja gluteenenteropaatia puhul on tegemist küll
ravimatu haigusega, kuid dieedist korralikult kinni pidades on prognoos hea.
Ennetamine
Kui malabsorptsioon on tekkinud päriliku haiguse tagajärjel, siis seda
ennetada pole võimalik. Gluteenenteropaatia korral ei tohi kasutada
toiduaineid, mis sisaldavad gluteeni (nisu-,odra-, rukki- ja kaerajahutooted).
Hüpolaktaasia korral tuleks tarbida vähese laktoosisisaldusega toitu
hapendatud piimatooteid (hapupiima, hapukoort, keefiri,
jogurtit).
|