Mitraalklapi puudulikkus
ka
mitraalregurgitatsioon Insufficientia valvae mitralis
(ld.k) Mitral insufficiency (ingl.k)
Seletus Seisund, mille põhjustab tagasivalguv verevool
vasakust südamevatsakesest vasemasse kotta läbi puuduliku mitraalklapi.
Ülevaade Mitraalklapi puudulikkuse tõttu on häiritud vere
paiskamine suurde vereringesse, mistõttu südame töökoormus suureneb ja võib
kujuneda südamepudulikkus. Mitraalklapi puudulikkus võib esineda pea igas
vanuses, ka lastel. Haiguse sagedus on keskmiselt 5:10 000 inimese
kohta.
Tekkepõhjused ja mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja mehhanismid
Normaalselt liigub veri südame kokkutõmmetel vasakust kojast
vasakusse vatsakesse ning sealt aordi kaudu suurde
vereringesse. Vasaku koja ja vatsakese vahel asub
mitraalklapp, mis normaalset vere liikumist reguleerib. Teatud
haigused võivad aga kahjustada mitraalklappi, mistõttu see ei sulgu enam
täielikult ning veri satub vatsakesest tagasi kotta. Tulemuseks
on suure vereringe puudulikkus ehk piisavalt verd ei jõua
ringesse. Mitraalklapp võib kahjustuda südamelihase infarkti,
endokardiidi või reuma, samuti kõõluskeelikute
rebendi või mitraalava kaltsifitseerumise korral.
Lastel on sagedasemaks põhjuseks kaasasündinud südame
pärgarterite ning klappide anomaaliad,
südamelihase põletik jm.
Sümptomid ehk avaldumine
Esmaseks kaebuseks on südame pekslemine (kiire pulss), kuna
süda üritab suurenenud löögisagedusega kompenseerida puudulikku vereringet.
Vasakusse kotta tagasi paisatud veri koguneb ning kandub tagasi väiksesse
(kopsu-) vereringesse, mistõttu tekib hingeldus ning
köha. Kopsupaisu tõttu võib kujuneda äge
kopsuturse. Pidevast südame ülekoormusest tekivad
südame puudulikkuse nähud.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Juba tavalisel läbivaatusel võib leida mitmeid iseloomulikke
avaldusi: kiire pulss, rindkerel nähtav vasaku koja liikumine viimase laienemise
ning ülekoormuse tõttu, kuulatlusel esineb toonide muutus ning
kahin. Rindkere röntgenülesvõttel on näha südame vasaku
poole suurenemine. Elektrokardiogrammil (südamefilm)
ilmestuvad ülekoormusele iseloomulikud sümptomid, sageli kodade
virvendusarütmia. Ehhokardiograafial (südame
ultraheliuuring) saab hinnata verevoolu iseärasusi ning klappide ja
kõõluskeelikute seisundit.
Ravivõimalused
Kuna vereringe on puudulik, peab piirama füüsilist koormust.
Emboolia ärahoidmiseks soovitatakse antikoagulant- ehk
hüübimist vähendavat ravi (warfarin). Olenevalt
lisanduvatest sümptomitest ning südamepuudulikkuse raskusastmest kasutatakse
mitmeid erinevaid ravimeid (diureetikumid,
nitraadid, digoksiin jt.). Võimalik on ka
kirurgiline ravi (klapi taastamine,
asendamine).
Prognoos
Prognoos sõltub kaasuvatest haigustest ning haiguse ägedate sümptomite
alluvusest ravile. Kergemalt kulgevatel juhtudel läheb haigus kroonilisse faasi,
raskematel juhtudel võib juba ägedas faasis vajalikuks osutuda kirurgiline ravi.
Operatsiooni risk ei ole suur. Tüsistustena võivad tekkida
endokardiit, insult, südame puudulikkus ning
embooliad.
Ennetamine
Ennetamine on suunatud peamiselt mitraalklappi kahjustavate haiguste
korrektsele ravile (reumaatiliste kahjustuste profülaktika, endokardiidi ning
südameinfarkti ravi).
Kasutatud kirjandus: The Merck Manual, 1992 Harrissons
Principles of Internal Medicine, 1998 Sisehaigused,
1999
|