1
logo
2
 
Uudised Kuhu minna KÜSI ARSTILT Trükised Testid Tervis Toitumine Tervisesport Blogi SEKSUAALSUS
TEEMAKESKUS

AllergiaDepressioonDiabeetInsultKolesteroolKõhuhädadKõrge vererõhkKülmetused-viirusedKüüned-nahk-juuksedSilmadSuuhaigusedSõltuvusTromboosUnehäiredValuVähkÄrevushäire


Kas oled olnud aastal 2012 tavapärasest tihedamini haige?
EI
Pigem mitte
Jah
Ei ole peaaegu kunagi haige
Koostööpartnerid






Haigused ja seisundid: ABCDEFGHIJKLMNOPQRSZTUVWÕÄÖÜ
Madal sünnikaal
Magediabeet
Maitsemuutused
Maksa suurenemine
Maksalutikad
Maksapõletik, viiruslik (A)
Maksapõletik, viiruslik (BjaC)
Maksatsirroos
Maksavähk
Malaaria
Malabsorptsioon
Mallory-Weiss sündroom
Mania
Mao verejooks
Maohaavand
Maolukuti ahenemine
Maopõletik
Maovähk
Marfani sündroom
Mastiit
Mastoidiit
Mediastiniit
Medulloblastoom
Megaloblastiline aneemia
Melanoom
Meniere’i haigus
Meningiit
Meningioom
Meniskivigastus
Menopaus
Menorraagia
Merehaigus
Mesenteriaaltromboos
Metanooli mürgistus
Metrorraagia
Migreen
Mitraalklapi puudulikkus
Mitraalklapi stenoos
Mitte-Hodgkini lümfoom
Mollusk
Mononukleoos
Mukovistsidoos
Multiipel müeloom
Mumps
Munandi pöördumine
Munandi(manuse) põletik
Munandikestade vesitõbi
Munandite laskumatus
Munandivähk
Munasarjavähk
Mädakolle
Mähkmeallergia
Mähkmedermatiit
Mäluhäired
Müasteenia
Müeliit
Müelodüsplastiline sündroom
Müelofibroos
Müeloidne leukeemia, krooniline
Müeloidne leukeemia, äge
Müeloom
Müksoom
Müksödeem
Müokardiit
Müoom
Müoopia
Mürakahjustus
Mürgistus, alkoholiga
Mürgistus, amfetamiiniga
Mürgistus, antidepressantidega
Mürgistus, heroiiniga
Mürgistus, kokaiini ja morfiiniga
Mürgistus, paratsetamooliga

Mitraalklapi puudulikkus

ka mitraalregurgitatsioon
Insufficientia valvae mitralis (ld.k)
Mitral insufficiency (ingl.k)

Seletus
Seisund, mille põhjustab tagasivalguv verevool vasakust südamevatsakesest vasemasse kotta läbi puuduliku mitraalklapi.

Ülevaade
Mitraalklapi puudulikkuse tõttu on häiritud vere paiskamine suurde vereringesse, mistõttu südame töökoormus suureneb ja võib kujuneda südamepudulikkus. Mitraalklapi puudulikkus võib esineda pea igas vanuses, ka lastel. Haiguse sagedus on keskmiselt 5:10 000 inimese kohta.


Tekkepõhjused ja –mehhanismid
Sümptomid ehk avaldumine
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Ravivõimalused
Prognoos
Ennetamine

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Normaalselt liigub veri südame kokkutõmmetel vasakust kojast vasakusse vatsakesse ning sealt aordi kaudu suurde vereringesse. Vasaku koja ja vatsakese vahel asub mitraalklapp, mis normaalset vere liikumist reguleerib. Teatud haigused võivad aga kahjustada mitraalklappi, mistõttu see ei sulgu enam täielikult ning veri satub vatsakesest tagasi kotta. Tulemuseks on suure vereringe puudulikkus ehk piisavalt verd ei jõua ringesse.
Mitraalklapp võib kahjustuda südamelihase infarkti, endokardiidi või reuma, samuti kõõluskeelikute rebendi või mitraalava kaltsifitseerumise korral. Lastel on sagedasemaks põhjuseks kaasasündinud südame pärgarterite ning klappide anomaaliad, südamelihase põletik jm.

Sümptomid ehk avaldumine

Esmaseks kaebuseks on südame pekslemine (kiire pulss), kuna süda üritab suurenenud löögisagedusega kompenseerida puudulikku vereringet.
Vasakusse kotta tagasi paisatud veri koguneb ning kandub tagasi väiksesse (kopsu-) vereringesse, mistõttu tekib hingeldus ning köha. Kopsupaisu tõttu võib kujuneda äge kopsuturse.
Pidevast südame ülekoormusest tekivad südame puudulikkuse nähud.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Juba tavalisel läbivaatusel võib leida mitmeid iseloomulikke avaldusi: kiire pulss, rindkerel nähtav vasaku koja liikumine viimase laienemise ning ülekoormuse tõttu, kuulatlusel esineb toonide muutus ning kahin.
Rindkere röntgenülesvõttel on näha südame vasaku poole suurenemine.
Elektrokardiogrammil (südamefilm) ilmestuvad ülekoormusele iseloomulikud sümptomid, sageli kodade virvendusarütmia.
Ehhokardiograafial (südame ultraheliuuring) saab hinnata verevoolu iseärasusi ning klappide ja kõõluskeelikute seisundit.

Ravivõimalused

Kuna vereringe on puudulik, peab piirama füüsilist koormust.
Emboolia ärahoidmiseks soovitatakse antikoagulant- ehk hüübimist vähendavat ravi (warfarin).
Olenevalt lisanduvatest sümptomitest ning südamepuudulikkuse raskusastmest kasutatakse mitmeid erinevaid ravimeid (diureetikumid, nitraadid, digoksiin jt.).
Võimalik on ka kirurgiline ravi (klapi taastamine, asendamine).

Prognoos

Prognoos sõltub kaasuvatest haigustest ning haiguse ägedate sümptomite alluvusest ravile. Kergemalt kulgevatel juhtudel läheb haigus kroonilisse faasi, raskematel juhtudel võib juba ägedas faasis vajalikuks osutuda kirurgiline ravi. Operatsiooni risk ei ole suur.
Tüsistustena võivad tekkida endokardiit, insult, südame puudulikkus ning embooliad.

Ennetamine

Ennetamine on suunatud peamiselt mitraalklappi kahjustavate haiguste korrektsele ravile (reumaatiliste kahjustuste profülaktika, endokardiidi ning südameinfarkti ravi).

Kasutatud kirjandus:
The Merck Manual, 1992
Harrissons Principles of Internal Medicine, 1998
Sisehaigused, 1999





 
3   4
© 2009-2012 inimene.ee