Anosmia
ka haistmistaju puudumine; lõhnataju
puudumine anosmia (ld.k) anosmia (ingl. k.)
Ülevaade Inimene on haistmismeele abil suuteline eristama
tuhandeid erinevaid lõhnaaineid. Lõhnaaineid saab teatava
sarnasuse alusel jaotada kuude standarlõhnade rühma: lillelõhnad,
eeterlikud muskuse-, kamprilaadsed, roisu- ja teravad lõhnad.
Ninaõõne limaskesta pinda suurendavad küljelt ninaõõnde väljuvad
karbikud. Karbikuid on kolm: alumised,
keskmised ja ülemised karbikud. Ülemistes
karbikutes paikneb haistmismeelerakke sisaldav piirkond.
Lõhnaainete juurdetoomine läbi sõõrmete toimub perioodiliselt
sissehingamisel. Vähemal määral jõuavad lõhnaained
haistmisrakkudeni imendumise teel suuõõnest. Seepärast
kombineeruvad söömisel maitse- ja haistmisaistingud segaaistinguteks.
Lõhnaained ärritavad retseptoreid, mis annavad
informatsiooni edasi haistmisnärvile ja see omakorda
peaaju vastavasse piirkonda. Anosmia on
haistmisvõimetus ehk lõhnataju vähenemine või täielik
puudumine. Vanemas eas haismismeel väheneb rakkude kõhetumise
tagajärjel.
Tekkemehhanismid Sagedasemad põhjused Haruldasemad põhjused Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Koduse ravi võimalused Arsti poole pöörduge juhul, kui
Tekkemehhanismid
Haistmishäirete tekkepõhjusteks võivad olla kas
kaasasündinud või elu jooksul tekkinud
ninalimaskesta ja haistmisrakkude kahjustus või puudumine.
Teiseks lõhnataju muutuste põhjuseks on haistmisnärvi või
peaaju vastava piirkonna kahjustus.
Sagedasemad põhjused
Kuiv välisõhk Vanem iga Nohu Ülemiste hingamisteede
viirushaigus Ravimite kõrvaltoimed Nina operatsioonid Polüübid ninas Haistmisnärvide
kahjustus Meningiit Entsefaliit
Haruldasemad põhjused
Kaasasündinud ninadefektid Plii
mürgistus Kiiritusravi Trahheostoomia (ehk kunstliku hingamise jaoks
hingetorusse tehtav avaus) Ninaõõnte kasvajad Ajukasvajad Koljutrauma Insult Skisofreenia
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Põskkoobastest röntgenülesvõte näitab põletiku või vedeliku
olemasolu ninaõõntes, luumurdu. Kompuutertomograafia tehakse
kasvajate või trauma kahtlusel. Lõhnataju testi korral
hinnatakse tundlikkust erinevatele lõhnadele. Hinnatakse peaaju närvide ja
ülemiste hingamisteede seisundit
Koduse ravi võimalused
Allergilise nohu korral kasutada
allergiavastaseid ravimeid. Võimalusel vahetada välja anosmiat
tekitav ravim. Viirusinfektsioonist tingitud lõhnamuutus taastub kohe
pärast tervenemist. Lisaks võib arst soovitada vitamiin A
kasutamist.
Arsti poole pöörduge juhul, kui
esineb püsiv lõhnataju kadu lõhnatundlikkus väheneb
pidevalt lõhnataju vähenemise põhjus pole teada
Kasutatud kirjandus Beers MH, Berow R. ed. The Merck
Manual of Diagnosis and Therapy. USA 1999;687 Anosmia. University of
Pennsylvania Medical Center. Adam.com, Inc 2000 R.F. Schmidt, G. Thews.
Inimese füsioloogia. Tartu 1997;324-328. Mesitsiinisõnastik. Medicina
1996;25
|