Anafülaksia
ka anafülaktiline
reaktsioon; anafülaktiline okk, Anaphylaxia
(ld.k) Anaphylaxis (ingl.k)
Selgitus Anafülaksia on järsku tekkinud eluohtlik
allergiline reaktsioon.
Ülevaade Immuunsüsteemi ülesanne on kaitsta organismi
väliskeskkonna kahjulike mõjude eest. Häire immuunsüsteemi talitluses võib viia
ülemääraselt tugeva kaitsereaktsiooni tekkeni. See saab võimalikuks juhul, kui
immuunsüsteem on sensibiliseerunud (muutunud tundlikuks) mingi
kehavõõra aine suhtes ja peab seda
organismile ohtlikuks. Sama ainega teistkordsel kokkupuutel
vallandub allergiline kaitsereaktsioon, mis kahjustab tõsiselt kogu organismi.
Anafülaksia peamised tunnused on nõgestõbi (punased
sügelevad kublad nahal), kogu keha paistetus, vererõhu
järsk langus ja hingeldus.
Tekkepõhjused ja mehhanismid
Sümptomid ehk avaldumine
Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks
Ravivõimalused
Prognoos
Ennetamine
Tekkepõhjused ja mehhanismid
Selleks, et tekkiks organismi kaitsereaktsioon mingi aine ehk
antigeeni (allergeeni) suhtes, peab see aine sattuma
vereringesse. Immuunsüsteemi poolt moodustatakse selle aine
vastu kaitsekehad ehk antikehad, mis
tunnevad ära kahjuliku antigeeni ning koos teiste
kaitsemehhanismidega kutsuvad esile põletiku tekke selle
hävitamiseks. Teistkordsel sama antigeeniga kokkupuutel on organismis juba
antikehad olemas ja kaitsemehhanismid käivituvad kiiremini. Anafülaksia korral
puudub antikehade ja teiste kaitsemehhanismide vahel kooskõla
ja seetõttu saab vallanduda kontrollimatu põletikureaktsioon,
mis haarab kogu organismi. See võib tekkida sekundite jooksul.
Kõige sagedastemaks anafülaksiat põhjustavateks aineteks ehk antigeenideks on
toiduained (pähklid, tsitrusviljad); ravimid
(penitsilliin, veenisisesi süstitavad ravimid, aspiriin jt valuvaigistid, osad
südameravimid); lateks; herilase- või mesilase nõelamine.
Sümptomid ehk avaldumine
Haiguse ilmingud avalduvad kiiresti, minutite või
sekunditega. Haiged on üliraskes seisundis ja vajavad kohest
arstiabi. Naha vaatlusel torkavad silma punetavad ja sügelevad
laigud. Kõige ohtlikum tüsistus on naha ja limaskestade
angioödeem ehk paistetus. Turse kõris võib muutuda
nii suureks, et sulgeb hingamisteed. Seetõttu kaebavad haiged tavaliselt
õhupuudust. Vererõhk on väga madal ja nahk sinakas.
Anafülaksia võib põhjustada ka südame rütmihäireid ja
segasusseisundit.
Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks
Anafülaksiat diagnoositakse eelpool nimetatud ilmingute
alusel. Kui anafülaksia põhjus jäi ebaselgeks, oodatakse uuringute
tegemisega ravi lõpuni. Seejärel tehakse mitmesuguste allergeenidega
nahateste, selgitamaks välja allergiat põhjustav
aine. Vereanalüüsis iseloomustavad allergiat eosinofiilide
ning immunglobuliin E kõrgem sisaldus.
Ravivõimalused
Anafülaksia on üliraske seisund ja vajab kohest arstiabi. Peamine eesmärk on
tagada vabad hingamisteed ja säilitada
vereringe. Vajalikuks võib osutuda elustamine
kliinilisest surmast. Hingamisteede avatuna hoidmiseks haige
intubeeritakse ehk asetatakse suu kaudu toru hingamisteedesse.
Raske kõriturse korral tehakse kiire kirurgiline protseduur,
krikotoomia või trahheostoomia, mille käigus asetatakse toru otse
hingetorusse. Anafülaksia peatamiseks kasutatakse väga erinevaid ravimeid,
peamisena nn sümpaatikomimeetikume (epinefriin) ja
antihistamiinikume, mis laiendavad hingamisteid ja tõstavad
vererõhku. Shoki raviks pannakse haigetele tavaliselt tilguti
ja süstitakse südant toetavaid ravimeid.
Prognoos
Anafülaksia on tõsine tervisehäire ja ilma arstiabita raske prognoosiga.
Asjakohase raviga sümptoomid siiski tavaliselt taanduvad.
Ennetamine
Peamine soovitus haiguse ennetamiseks on hoiduda eemale allergiat
põhjustavatest ainetest. Allergilise reaktsiooniga inimest tuleb jälgida
(kergematel juhtudel võib seda teha ka kodus) anafülaksia välja kujunemise
suhtes. Inimesed, kes on teadaolevalt allergilised putukahammustuse suhtes,
peaksid endaga kaasas kandma esmaabikomplekti, mis koosneb süstitavast
epinefriinist ja antihistamiinikumist. Arsti poole pöördudes tuleb kohe
öelda, kui ollakse allergilised mingi ravimi suhtes. Alati tuleb meeles pidada
allergiat põhjustanud ravimi nimi.
Kasutatud kirjandus The Merck Manual,
1999 http://www.nlm.nih.gov/medlineplus/encyclopedia.html
|