Abstsess
ka mädakolle Abscessus
(ld.k) Abscess (ingl.k)
Seletus Abstsess on piirdunud mädakolle.
Ülevaade Abstsessiks nimetatakse koes või elundis olevat
mädakogumit, mida iseloomustab asjaolu, et kahjustatud
koepiirkond on tervest eraldatud sidekoelise kihnu ehk
kapsliga. Abstsess kui mädapõletik põhjustab
valu ning palavikku, haigusilmingud olenevad
sellest, millisesse keha piirkonda abstsess on tekkinud.
Tekkepõhjused ja –mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja –mehhanismid
Abstsess tekib tavaliselt bakteritest tingitud põletiku ehk
infektsiooni tagajärjel. Kahjustav bakter pääseb koesse või
elundisse vigastuse, hingamiseteede või
soole kaudu ning vere või
lümfi teel levides.
Bakterid paljunevad ja kahjustavad
kudesid, tekib abstsess, mis koosneb põletikurakkudest (vere
valgelibled), bakteritest ja hävinud kudedest moodustunud
mädast ja seda ümbritsevast kapslist, mis
takistab mädaniku levimist. Kui põletik levib abstsessist verre, võib tekkida
sepsis ehk veremürgitus.
Abstsess võib kujuneda
erinevatesse kohtadesse: näiteks naha alla,
rinnanäärmesse, kõhukoopasse,
maksa, kopsu, ajju jne.
Abstsessi põhjustavad sagedamini bakterid (stafülokokk,
streptokokk ja soolekepikesed), aga ka seened ja
algloomad. Abstsessi tekkimist soodustavad organismis
olevad võõrkehad, traumad,
verevarustuse halvenemine ning organismi üldise vastupanuvõime
langus teiste haiguste, näiteks diabeedi korral.
Sümptomid ehk avaldumine
Abstsess avaldub sõltuvalt asukohast erinevalt. Tüüpilised vaevused on
valu ja palavik. Nahaalune abstsess
põhjustab naha punetust, turset ning
valulikkust, sügaval asuv abstsess perioodilist palavikku,
üldist nõrkust ja kaalulangust. Abstsess
võib avalduda ka vastava elundi töö häirena.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Abstsessi saab kindlaks teha ultraheliuuringu abil ning
sageli punkteeritakse ehk torgatakse abstsessi ultraheliuuringu
käigus õõnesnõelaga ning saadav mäda kinnitab diagnoosi. Sügaval asuva
abstsessi leidmiseks kasutatakse ka teisi piltdiagnostika meetodeid nagu
kompuutertomograafia, magnettomograafia või
isotoopuuring. Abstsessist saadud mäda
uuritakse mikrobioloogiliselt seda tekitaba bakteri määramiseks.
Ravivõimalused
Abstsessi raviks on mäda eemaldamine kirurgiliselt või
ultraheliuuringu käigus läbi naha abstsessi viidud toru ehk
dreeni kaudu. Dreen jäetakse mäda väljumise ja
paranemise soodustamiseks sageli mõneks ajaks abstsessikoopasse. Lisaks
kasutatakse vastavalt infektsioonitekitajale
antibiootikume.
Prognoos
Prognoos sõltub abstsessi asukohast ja on enamasti raviga hea.
Ennetamine
Ennetamine ei ole alati võimalik. Nahaaluste abstsesside vältimiseks hoida
nahavigastused puhtana ja kuivana, et ära hoida infektsiooni tekkimist.
|