Aftoosne stomatiit
ka haavandiline
stomatiit Stomatitis aphthosa (lad. k.) Aphthous stomatitis,
aphthous ulcers, oral ulcerations (ingl. k.)
Selgitus Aftoosne stomatiit on väiksemate või suuremate
aftidega ehk haavanditega kulgev suu põletik. Enamasti on tegu
erosioonidega.
Ülevaade Umbes 10% populatsioonist kannatab taastuva
haavandilise stomatiidi all. Sagedus on suurem üliõpilaste seas. Haigust esineb
naistel rohkem kui meestel. Lastel ja vanainimestel harva.
Tekkepõhjused ja -mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja -mehhanismid
1. Aftoosne stomatiit tekib sagedamini traumaatilise teguri
juuresolekul kui ilma selleta. Traumat võivad suuõõnes esile
kutsuda: · Hõõruvad proteesid; · Hammaste teravad servad;
· Limaskesta hammustamine jne. 2. Samuti on aftoosse stomatiidi
tekkes olulisel kohal stress. Sagedamini esineb haavandilist
stomatiiti naiste hulgas. 3. Oma rolli mängivad ka hormonaalsed
muutused. Mõnedel naistel esineb kindel seos
menstruatsioonitsükliga. 4. Üheks põhjuseks võib lugeda ka
toidu. Toiduaineteks, mis on vallandavaks faktoriks, võivad
olla: pähklid, shokolaad, tomatid, alkohol, tsitruselised, kohv, juust jne.
Sümptomid ehk avaldumine
· Esialgu tekib 1 punane kubel, mis keskelt
laguneb. · Hiljem tekivad ümar-ovaalsed erosioonid (ehk
pindmised haavandid), läbimõõduga 1-3 mm (võivad olla ka suuremad 2-5 mm).
Erosiooni servad on veidi kõrgemad, punetavad ja kaetud
hallikasvalkja katuga. · Võib esineda
1-5 afti. 5 haavandi puhul on patsiendi elu kõvasti häiritud, kuna nad on
valulikud. Herpetiformse tüübi puhul esineb väga palju 1-3 mm
suuruseid afte. · Aftid võivad olla nii suured kui ka väikesed. Suure
afti puhul võib olla haaratud kogu mao- ja
sooletrakt. · Väikesed aftid asuvad tavaliselt suu limaskesta
eesmistes osades, suured aftid tagumistes osades. · 5%-l esinevad ka
suguelunditel. Aftid ei esine aga kunagi nahal ega
huultel. · Haavandid asuvad sarvestumata limaskestal. Suitsetajatel on
limaskest väga kõvasti sarvestunud, neil esineb afte väga
harva. · Valu esineb kuskil 3-5 päeva. Seejärel haavand
paraneb ja kaob. Enamasti paranevad armita. Suured aftid võivad püsida isegi
kuni 3 kuud.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Diagnoosimine toimub küsitluse ja suusisese
vaatluse põhjal. Tuleb pärida ja välja selgitada kaasuvad
haigused, millele on iseloomulik aftide teke: · Behceti
tõbi; · Crohni
tõbi; · Haavandiline
koliit; · Malabsorptsiooni
sündroom; · Teraviljavalgu
talumatus; · HIV-
infektsioon; · Vitamiinide puudulikkus; · Tsükliline
neutropeenia jne. Diagnoosimisele aitab kaasa koetüki
histoloogiline (mikroskoobiga) ja laboratoorne
uuring.
Ravivõimalused
Ravi on sümptomitest lähtuv. Eesmärgid: 1. Valu
vaigistamine. · Paikne tuimastus. Pihustades 2%-list
lidokaiini haavandile. Aftidele sobivad ka maovalude
leevendamiseks mõeldud suspensioonid. · Kootavad ained.
Näiteks: fenoolkamper ja 7%-line
tanniin. 2. Afti kestuse
lühendamine. · Kortikosteroidid (geeli vormis). Näiteks
flutsinaargeel. 3. Aftivaba aja
pikendamine: · Süsteemsed
kortikosteroidid; · Levamisole;
Prognoos
Teatud aja möödudes paranevad iseenesest.
Ennetamine
Vältida afte vallandavaid tegureid. Pikendada ravimitega aftivaba
perioodi.
Kasutatud kirjandus Russak S. jt.: Laste suuhaiguste
ennetamine. Tartu 1998. Seedre T.: Loengukonspekt limaskesta haigustest TÜ
stomatoloogia üliõpilastele. 2001a.
|