Akne
ka lihtakne; vinnid Acne vulgaris
(lad.k) Acne (ingl.k)
Seletus Akne on krooniline
rasunäärmete haigus näol,
seljal ja rinnal, mis on seotud puberteediea
hormonaalsete muutustega. Seda iseloomustab
vistrike
esinemine
nahal , rasuvoolavus (seborröa), komedoonide,
põletikuliste sõlmede, mädavillide ja
raskematel juhtudel ka armide teke.
Ülevaade Kõige sagedasem krooniline nahahaigus
puberteedieas (85-100%-l noorukitel) ja üks sagedasemaid
nahahaigusi üldse. Haigus algab puberteediea alguses (tüdrukutel veidi varem kui
poistel), kestab 5-10 aastat ning paraneb tavaliselt peale 25.eluaastat, kuid
vahel püsib ka kauem. Aknet esineb poistel ja tüdrukutel võrdse sagedusega, kuid
raskeid vorme (umbes 10%) on rohkem meestel. Näo haaratuse
tõttu on akne suureks kosmeetiliseks probleemiks, mis tekitab noortele palju
psühhosotsiaalseid raskusi. Haigus on ravitav, kuid ravi on pikaajaline.
Tekkepõhjused ja-mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja-mehhanismid
Akne tekkes on palju põhjuseid: pärilikkus, rasueritus- ja
rasunäärmete sarvestumishäired, hormonaalsed nihked, bakterid
jne.
Suguhormoonide toimel suureneb rasueritus ja rasunäärmete ummistumise
tulemusena tekivad rasukorgid e. komedoonid. Propionibacterium acnese -
aknet teket soodustava bakteri vohamisel lisanduvad põletikulised sõlmed ja
mädakolded.
Pärilikkus. Noorukitel, kelle vanemad põdesid
noorena aknet on suurem tõenäosus haigestuda. Pärilik on ka armide teke.
Hormoonid. Enne puberteeti on rasunäärmed väikesed ja akne ei saa
tekkida. Puberteedis meessuguhormoonid e. androgeenid stimuleerivad
rasunäärmete kasvu ja rasueritust. Rasunäärmete rakkude lagunemisel tekib
rasu, mis sisaldab erinevaid rasvhappeid. Mida rohkem rasu, seda ulatuslikum
akne.
Mõlemal sool on piisavalt androgeene, et tagada peaaegu maksimaalne näärmete
aktiivsus. Peaaegu kõigil aknehaigetel on rasunäärmed ja rasueritus suuremad kui
normaalse nahaga inimestel.
Anaboolsetel steroididel, mida kasutatakse lihasmassi kiireks
kasvatamiseks, on samuti rasueritust suurendav efekt ning see võib viia raskele
bodybuilder aknele. Pikaajaline neerupealisehormooni (kortisooni) sisaldavate
ravimite kasutamine
soodustab ka akne teket. Naissuguhormoonid (östrogeenid) takistavad androgeenide
sünteesi ja seega vähendavad rasu teket.
Naharakkude sarvestumishäirete tagajärjel muutub rasunäärme viimajuha ava
kitsamaks. Kui lisandub rohkelt rasu, siis juhad ummistuvad ja tekivad
rasukorgid e. komedoonid.
Mustadest avatud komedoonidest (blackheads) pääseb rasu siiski teataval määral
välja, kuid valgetest suletud komedoonidest (whiteheads) mitte, sest nende
avaus on tunduvalt väiksem.
Rasunäärmete ümbrus on soodsaks kasvukeskkonnaks mikroobidele
(Propionibacterium acnes, Staphylococcus epidermidis).
P.acnes tekitab vabasid rasvhappeid, mis muudavad näärmeava
sarvestumist ja kutsuvad ligi põletikurakke, tekitades põletikulisi sõlmekesi
(paapuleid) ja mädavillikesi (pustuleid).
Karvanääpsu seina purunemine (kas pigistamise või põletiku tagajärjel) viib
suuremate mädakogumike ja armide tekkele.
Lisaks soodustavad aknet suure rasvasisaldusega kosmeetika, nahalt loputamata
seebijäägid ja muud ained, mis veelgi suurendavad pooride ummistumist. Samuti,
higistamine, ultraviolettkiirgus, mõned ravimid, kaudselt ka stress.
Naistel ägeneb akne tihti menstruatsioonieelsel perioodil seoses hormoonide
muutusega.
Sümptomid ehk avaldumine
Lööve tekib rasunäärmeterohketesse piirkondadesse näole, rinnale, seljale.
- Mittepõletikulised
lööbeelemendid- suletud komedoonid kui nahka
venitada, on näha naha värvi või valkjaid sõlmekesi, vahel ka avaust, millest
väljub pigistamisel nahapinnale valget pastataolist massi. Avatud
komedoonid tunneb ära tumeda otsa järgi, mis on tingitud melaniini
ladestumisest, mitte halvast puhastamisest.
- Põletikulised
lööbeelemendid - iga komedoon võib folliikliseina
kahjustumisel muutuda põletikuliseks. Selles on süüdi mehhaanilised või
ärritavad faktorid. Vahel on põletikukolded sügavamad, moodustuvad erinevad
urked ja kogumikud, mis sisaldavad halvalõhnalist
vere, mäda ja rasu segu ning paranevad halvasti. Tihti on vajalik kirurgiline
ravi.
- Põletikujärgsed armid
: need on jääknähud raskest aknest, mis on teataval
määral paranenud. Armid võivad olla väga erinevad tillukesed jääkirka
taolised, pigmenteerunud, suured keloidarmid jne.
Akne võib jaotada kolme raskusastmesse:
- Komedoonakne:
domineerivad avatud ja suletud
komedoonid peamiselt näol. Enamikul on seborröa. Ainult harva tekib põletik.
Komedoonid ilmnevad varases puberteedis näo keskosas ümber nina ning ka
otsmikul.
- Põletikuline akne:
domineerib põletikuline
protsess, peaaegu kõigil on seborröa. Näha on nii komedoone, paapuleid kui
pustuleid. Haaratud on nii nägu kui ka rind ja selg. Mõnikord komedoone pole
näha või on vähe, kuna mikrokomedoonid lähevad põletikuliseks juba varases
staadiumis. Sügavamad kolded võivad samuti esineda. Esineb ka armistumist.
- Sõlmeline akne:
see on kõige raskem vorm ja esineb rohkem meestel.
Lisaks ülalmainitule esinevad mädapaised, sügavad komedoonid ja
tihti väga suured armid. Rindkere ja selg on tavaliselt
sama palju haaratud kui nägu; haigus võib olla isegi nii laiaulatuslik, et
haarab käsi, kõhtu, tuharaid ja isegi peanahka.
Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks
Haiguse diagnoosimine ei vaja lisauuringuid vaid piisab lihtsast
vaatlusest.
Raskete vormide puhul kontrollitakse vereanalüüse, et selgitada
organismi üldseisundit ning jälgida ravimite mõju organismile.
Ravivõimalused
Kuigi akne enamasti paraneb ise varases täiskasvanueas, saab raviga
kergendada haiguse kulgu, vähendada armistumist ja parandada patsiendi
psühhosotsiaalset heaolu. Kindlasti ei ole olemas imeravimit, mis sobiks
ühtviisi hästi kõigile, seepärast on ravi pikaajaline ja kannatlikkust
nõudev.
Näopuhastus. Hoolimata vananenud arvamusest, ei ole akne pelgalt puhtuse
probleem. Tegelikult liigne pesemine võib isegi ärritada ja kahjustada nahka.
Optimaalne oleks pesemine pehme happelise seebiga (nt.pH 5,5) 1-2 korda
päevas, mis võimaldab säilitada suhteliselt spetsiifilise pH ja vähendab
baktereid nahal. Bakteritsiidsed seebid on kasutud, sest nende toime ei ulatu
rasunäärmete viimajuhadesse. Efektiivsed on ka benzoyl peroxidi sisaldavad
losjoonid või spetsiaalsed näopuhastusvedelikud. Väga rasuse naha puhul aitab
alkoholi sisaldav näovesi.
Dieet. Ei ole ühtegi teaduslikku tõendit, et ükski dieet aitaks
aknet paranemisele kaasa. Kui aga inimene märkab, et mingi toiduaine põhjustab
ägenemist, siis peaks ta sellest hoiduma. Ainus söögiga saadav akne ägestaja on
jood, seega jodeeritud söögisoola ei tohiks ülemääraselt kasutada.
Igasugused ebatavalised dieedid võivad samuti sisaldada liigseid jodiide
(joodisoolasid) ja neist võiks hoiduda.
Emotsionaalne seisund. Peaegu kõik akne all kannatajad vajavad sõbralikku
emotsionaalset tuge. Mõned vajavad ka psühhiaatri abi. Ka stress võib akne
ägenemist põhjustada.
Fototeraapia.Paljud märkavad akne paranemist suvel. Nii
ultraviolettkiirgus kui ka loomulik päike on olnud akne ravis kasutusel ja neil
tundub olevat põletikuvastane ja kooriv toime. Päike ka kuivatab rasust nahka ja
tänu päevitusele on akneelemendid vähem silmatorkavad. Negatiivne külg on naha
vananemist ja muid kahjustusi esile kutsuv toime (nt.nahakasvajad), samuti osade
ravimite kasutamise (tetratsükliin, retinoidid) ajal on nahk eriti tundlik
päikese suhtes ja võib tekkida tugev nahaärritus. Seega paljude teiste
efektiivsemate ravimeetodite olemasolu tõttu on fototeraaapia on kaotanud oma
tähtsuse.
Kosmeetika. Lööbe maskeerimine peitva kosmeetikaga on abiks enesetunde
tõstmisel. Kosmeetikum peaks olema vähese rasvasisaldusega kergesti maha pestav.
Pidevast värvimisest päeva jooksul võiks hoiduda, kuna korduv meikimine
ja meigi eemaldamine kahjustab nahka rohkem. NB! kogu meik tuleb õhtul
näolt eemaldada. Kui nahale on kantud ravimit, peaks värvimisega ootama 20-30
minutit.
Kasutusel on erinevate toimemehhanismidega ravimid, mille kasutamine
on äärmiselt individuaalne ja seetõttu saab ravi määrata vaid arst.
Komedoone lahustavad vahendid. Neil on kooriv ja rasunäärmete
sarvestumist normaliseeriv, mõnedel ka mikroobide- ja põletikuvastane toime.
Need ravimid soodustavad mikrokomedoonide küpsemist, tühjenemist ja väldivad
uute komedoonide teket. Nad võivad nahka ärritada, põhjustada ülemäärast
päikesetundlikkust ning ravi alguses isegi haiguse ägenemist.
Mikroobidevastased ravimid.Tihti tuleb märkimisväärse põletiku korral
kõigepealt ravida mikroobidevastase ravimiga enne kui lisatakse komedoone
lahustav vahend. Kuna bakterid eritavad põletikku põhjustavaid aineid, siis
bakterite vähenedes väheneb ka põletik. Kasutusel on nii pealemääritavad kui ka
tablettidena võetavad antibiootikumid.
Kasutatakse ka benzoyl peroxid´i, mis vähendab P.acnese hulka nahal ja
rasunäärme viimajuhas, teatud määral mõjub see ka komedoone lahustavalt. Ravi
antibiootikumiga peaks kestma vähemalt 6kuud, kuna lühem ravi on olulise
toimeta.
Süsteemsed retinoidid. Ravimid, millel on palju
toimemehhanisme: peamine on rasuerituse langetamine, vähendades
rasunäärmete suurust ja pärssides nende talitust. Samuti sarvestumist vähendades
avab ummistunud rasunäärmete viimajuhad komedoonid kaovad. Lõpuks mikroobide
kasvuks sobiliku keskkonna vähenedes alaneb põletik ja bakterite hulk
rasunäärmetes. Neil on ka palju kõrvaltoimeid - tekib naha, huulte ja
silmade kuivus, eriti tekivad probleemid kontaktläätsede kandjatel.
Mõnikord esinevad kaebused ka kaebused kuse-, suguteede- ja soolte limaskestade
haaratusest. Kerged maksatalituse muutused taanduvad peale ravi. Tõsisem on
rasvade ainevahetuse taseme muutumine. Halveneda võib nägemine pimeduses. Halvim
kõrvaltoime on oht loote väärarenguteks, seega ravim on
vastunäidustatud rasedatele ja naistele, kes võivad rasestuda. Enne ravi
tuleb teha rasedustest ja vältida rasedust 1kuu enne ravi, ravi ajal ja 1kuu
peale ravi.
Hormoonravi.Kasutatakse antiandrogeene, et vähendada androgeenide toimet
rasunäärmetele. See ravi on eelkõige näidustatud naistele, kellel on raske akne
ja kes samal ajal soovivad vältida rasedust.
Kirurgiline ravi. Seda kasutatakse vahel väga suurte põletikukollete
avamiseks ja suurte inetute armide korrigeerimiseks.
Komedoone ega ka põletikulisi akneelemente ei tasu pigistada, sest see
aeglustab paranemist ja võib põhjustada armistumist.
Prognoos
Nagu ülal mainitud, on haiguse kulg pikk ja piinav. Probleemide tõttu töö
leidmisel ja eakaaslastega suhtlemisel on haigus olnud isegi suitsiidide
põhjuseks noortel. Enamasti akne taandub 20-30 eluaasta vahel, kuid armid jäävad
püsima ka peale haiguse paranemist.
Ennetamine
Haigust otseselt ennetada ega vältida pole võimalik, kuid regulaarse
näohooldusega, mõnede soodustavate faktorite (higistamine, rasvane kosmeetika,
pigistamine) vältimisega ja õigeaegse adekvaatse raviga on võimalik oluliselt
haiguse raskusastet vähendada ja seega vähendada võimalike armide teket.
|