Aordianeurüsm

Aneurysma aortae (ld. k.)
Aortic Aneurysm (ingl. k.)

Seletus
Aordianeurüsm on seina nõrgenemisest ja vererõhu survest tingitud aordi osaline laiend.

Ülevaade
Peamine põhjus on arterioskleroos ja riskifaktoriteks on kõrgenenud vererõhk, suitsetamine ja perekondlik eelsoodumus. 85% patsientidest on mehed. Kolmveerandil juhtudest paikneb aordianeurüsm aordi kõhuosas ja veerandil juhtudest rindkereosas.
Sageli leitakse juhuslikult. Ravi on kas mittekirugiline või kirurgiline.

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Aort on inimese suurim arter, mis algab südame vasakust vatsakesest ning oma harude vahendusel kannab hapnikurikast verd kõikidesse keha piirkondadesse. Aordil eristatakse paiknemise alusel rindkere osa ning kõhuosa.
Aordi aneurüsmi tekkepõhjusteks on kõrge vererõhk aordis ja arterioskleroosist või pärilikest teguritest põhjustatud sidekoe nõrkus.
Sellistes tingimustes venib aordisein välja ja tekib koti- või värtnakujuline laiend ehk aneurüsm.

Aneurüsmi sisse võivad ladestuda verehüübed ehk trombid. Võib tekkida aneurüsmi rebend ehk ruptuur.
Harvem on põhjuseks seennakkusest või kaugelearenenud süüfilisest põhjustatud aneurüsm.

Sümptomid ehk avaldumine

Aordi kõhuosa aneurüsm: iseloomulik on valu sügaval kõhus, mis kiirgub selga ja võib meenutada koolikuid või “radikuliiti”. Valu on enamasti ühtlane, harvem pulseeriv. Kõhu ettevaatlikul katsumisel võib tunda aordi piire ja pulseerimist, viimast on mõnikord ka näha.

Aordi rindkereosa aneurüsm: enamasti ilma haigustunnusteta ehk asümptomaatiline. Kuna aordilaiend rõhub naaberorganitele, võivad esineda valu seljas abaluude vahel, köha, hingeldus, veriköha, neelamistakistus, häälekähedus, ebatavaline pulsatsioon rindkereseinal.

Mõlemal juhul kaasneb valu aneurüsmi levimisega.

Aordirebendi korral esineb piinav valu seljas ja alakõhus, minestus. Sõltuvalt verekaotuse suurusest võib kiiresti järgneda šokk ja surm.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Vahel leitakse aneurüsm juhuslikult kõhu- või rindkere röntgenpildil.
Võidakse teha ka ultraheliuuring, kompuutertomograafiline röntgenuuring, harva magnetuuring. Kontrastainega röntgenuuring võidakse teha, kui kahtlustatakse aneurüsmi levikut neeruarteritele või kui on vaja otsustada operatsiooni vajalikkuse üle.

Ravivõimalused

Esmatähtis on vererõhu normaliseerimine, et vähendada rõhku aordi seinale.
Väiksemad aneurüsmid võib vererõhu normaliseerimise järel jätta jälgimisele, korrates ultraheliuuringut mõne aja pärast.
Kirurgilise ravi vajadus sõltub aneurüsmi suurusest – mida suurem on laiend, seda suurem on ruptuurioht ja seda vajalikum on opereerida. Operatsioon seisneb laiendi väljalõikamises ja asendamises kunstmaterjalist proteesiga. Võidakse kasutada ka tugevdava materjali asetamist laiendi ümber.

Ruptuuri korral tuleb teostada erakorraline operatsioon.

Prognoos

Prognoos sõltub eeskätt vererõhu normaliseerimisest ja kaasnevatest haigustest – enamusel aordianeurüsmiga isikutel esineb ka üldine arterioskleroos. Väikese operatsiooniriski ja mõõduka kõhuaordi aneurüsmi korral on operatsiooniaegne suremus 2%.
Rindkereaordi aneurüsmi operatsiooniaegne suremus on 10-15%. Aordirebendi korral on operatsiooniaegne suremus umbes 50%, ilma lõikuseta aga ligi 100%.

Eduka operatsiooni ja kaasnevate haiguste efektiivse ravi puhul ei pruugi aneurüsm korduda.

Ennetamine

Vajalik on kõrgvererõhktõve efektiivne ravi. Teiste riskifaktorite olemasolul võiks aneurüsmiga inimeste lähisugulastel teha ultraheliuuringu.