Astigmatism
Astigmatism (lad.k) Astigmatism (ingl.
k)
Seletus Astigmatism on ebakorrapärase
kujuga silmasarvkest või -lääts.
Ülevaade Astigmatism on sageli esinev sarvkesta või
läätse kuju häire, mistõttu valgus ei lange võrkkestale ühte punkti, vaid
mitmesse. Sageli kaasneb astigmatismiga lühi- või
kaugnägelikkus.
Tekkepõhjused ja -mehhanismid Sümptoomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja -mehhanismid
Astigmatismi tekke põhjuseks on sarvkesta ja/või läätse kuju
ebasümmeetrilisus. Kõige sagedamini on see pärilik.
Läätse ja sarvkesta ühiseks ülesandeks on koondada valguskiired võrkkesta
kõige tundlikumasse punkti kollatähnile. Sealt viiakse informatsioon edasi
ajju.
Kui sarvkesta või läätse kuju on moondunud, ei satu moonutatud osa läbivad
valguskiired kollatähnile, vaid selle lähedusse võrkkestal. Seetõttu on nägemine
häiritud inimene näeb esemeid häguste, ja raskemate astigmatismi vormide puhul
ka moonutatutena.
Vahel võib astigmatismi tekitada mõni silmalau põletikuline haigus. Sel juhul
tuleks kõigepealt põletik välja ravida ja siis võib astigmatism iseenesest
kaduda.
Sümptoomid ehk avaldumine
Kerge astigmatism ei pruugi üldse sümptoome anda.
Mõõdukama astigmatismi puhul on nägemine ähmane, inimene pingutab silmi ning
kõigest sellest võivad tekkida peavalud.
Raske astigmatismi puhul võivad kujutised olla lausa moonutatud.
Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks
Nägemisteravuse määramine selleks kasutatakse
spetsiaalseid eri suurusega tähtedest, numbritest või kujunditest koosnevaid
tabeleid.
Refraktsiooni määramine silmaarst määrab spetsiaalse aparaadi abil, millised prilliklaasid silmale
kõige paremini sobivad.
Keratomeetria mõõdetakse
sarvkesta kumerusi. See annab ülevaate sarvkesta valgust murdvatest omadustest.
Sarvkesta topograafia - arvuti abil tehakse silma sarvkestast ülesvõte
ning joonistatakse sarvkesta kolmemõõtmeline "kaart". Sellel on näha sarvkesta
täpne kuju, ebatasasused sellel ning selle järgi saab määrata ka kõige paremini
sobivad kontaktläätsed ning planeerida nägemist korrigeerivat
sarvkestaoperatsiooni.
Ravivõimalused
- Astigmatismi saab väga hästi korrigeerida prillide või läätsedega.
Prillides kasutatakse sel puhul silinderklaase.
Kuna sarvkest on ebakorrapärase kujuga, ei püsi pehmed läätsed silmas.
Seetõttu korrigeeritakse astigmatismi enamasti kõvade läätsedega. Viimasel ajal
on siiski hakatud valmistama ka pehmeid läätsi, mida saab kasutada astigmatismi
puhul.
- Astigmatismi saab korrigeerida ka operatsiooniga. Tänapäeval on mitmeid
operatsioonitehnikaid ning neid tehakse nii laseri kui ka peenikese noa
abil
Astigmaatiline keratotoomia
Selleks kasutatakse imepeenikest nuga. Sarvkesta pindmisse kihti tehakse
sisselõiked, sarvkest armistub ning muudab kuju ja nägemine paraneb. Enne
operatsiooni mõõdetakse vastavate aparaatidega sarvkesta paksus.
LASIK laseriga tehtav
operatsioon, mille puhul lõigatakse lahti sarvkesta pindmine kiht, seejärel
õhendatakse sarvkesta vajalikest kohtadest ning pindmine kiht asetatakse peale
tagasi. See liibub oma kohale ilma õmblusteta.
Enne operatsiooni kontrollitakse silmi põletiku suhtes.
Operatsiooni puhul kasutatakse kohalikku tuimestust silmatilku. Operatsioon
kestab mõne minuti.
Prognoos
Tavaliselt on astigmatism stabiilne, kuid kui ta on korrigeerimata, siis võib
nägemine selle tõttu järk-järgult mõnevõrra halveneda.
Prillide, läätsede või operatsiooni abil on astigmatism väga hästi
korrigeeritav.
Ennetamine
Ennetada pole võimalik. Astigmatism on pärilik ning enamasti olemas juba
sünnimomendil.
inimene.ee mai 2001
|