Allergiline nohu
kaheinanohu; pollinoos; Rhinitis
allergica, pollinosis (ld. k) Allergic rhinitis, pollinosis (ingl.
k)
Selgitus Allergiline nohu on krooniline ninalimaskesta
ärritus mingi välisfaktori poolt.
Ülevaade Allergilise nohu all mõistetakse kõrgenenud
ninalimaskesta ärritusvõimet mingi kindla sissehingatava ärritaja ehk
allergeeni suhtes (näiteks õietolm,
hallituseente eosed jne). Allergiline nohu võib esineda
kas aastaringselt (algab tavaliselt vanuses 30-50 a.) või
hooaegade kaupa, näiteks kevadeti (algab
tavaliselt lapseeas). ~25 % kogu täiskasvanud elanikkonnast kannatab
mingil eluperioodil allergilise nohu all.
Tekkepõhjused ja- mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja- mehhanismid
Nohu vallandav spetsiifiline ärritaja ehk allergeen satub
ninna sissehingatava õhuga. Tekib ninalimaskesta ärritus, mis väljendub
ninakinnisusena ja vesise nohuna.
Aastaringselt kestva nohu puhul esineb pidev nina- ja ka ninakõrvalkoobaste
limaskesta turse, mille tagajärjel võivad tekkida limaskesta
väljasopistused ehk polüübid. Sagedamini esinevad
allergeenid on õietolm (põhiliselt lehtpuud,
heinad ja lilled), hallitusseente eosed,
kodutolm, koduloomade karvad
ja ka olmekeemia. Sageli esineb allergia mitme allergeeni
suhtes.
Sümptomid ehk avaldumine
Sümptomid vallanduvad tavaliselt kiiresti peale allergeeniga kokkupuudet.
Aastaringselt esinevale nohule on iseloomulik pidev
ninakinnisus, mis on tingitud ninalimaskesta püsivast tursest.
Kaasnevad aga ka aevastused ja vesine-limane
eritis ninast, mis on tingitud ninalimaskesta ärritusest.
Hooaegade kaupa esineva nohu puhul on juhtivateks sümptomiteks just
aevastused, vesine-limane eritis ninast ja ka silmade kipitus.
Ninakinnisus ei ole pidev, kuna muutused ninalimaskestas ei ole püsivad.
Allergilise nohuga võib mõnikord kaasneda ka astma.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Vaatluse käigus vaadeldakse ninapeegli abil nina eesmist
osa. Nahatestidega on võimalik määrata allergiat
põhjustavaid faktoreid. Nahale tehakse peene nõelaga väikesed kriimustused, kuhu
tilgutatatkse põhilisi allergeene ning jälgitakse tekkivat reaktsiooni.
Röntgenuuring ninakõrvalkoobastest tehakse selleks, et
vaadata kas limaskest on paksenenud või mitte.
Ravivõimalused
Kui allergeen on teada, siis tuleks seda võimalusel vältida. Pühkida kodus
sagedasti tolmu, vahetada sageli voodipesu,
mitte muretseda koju koduloomi. Allergiavastase
tablettravi eesmärgiks on vähendada aevastusi ja vesis-limast eritist
ninast. Ninakinnisust mõjutab see ravi vähem. Efektiivne on tablettravi just
hooaegade kaupa esineva nohu puhul. Põhiline ravimgrupp on antihistamiinikumid
(Claritin, Aerius,
Zyrtec).
Paikne ravi steroididega leevendab ainsana
allergiaravimitest tunduvalt just ninakinnisust ning vähendab sellega ka
ninapolüüpide teket ning kasvu. Ravimit pihustatakse mõlemasse ninapoolde iga
päev, kas aastaringselt või hooaegade kaupa. Põhilised selle ravimgrupi
esindajad on Rhinocort ja
Beconase.
Väga efektiivne on kasutada eelpool nimetatud ravimeetodeid
omavahel kombineerituna.
Prognoos
Pikale veninud ravimata nohu võib põhjustada ninapolüüpide tekke, mis vajab
juba operatiivset ravi.
Ennetamine
Allergilist nohu ei ole võimalik ära hoida. Raviga aga on võimalik ära hoida
või pidurdada polüüpide moodustumist.
|