Atoopiline dermatiit
Tekkepõhjused ja-mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja-mehhanismid
Haigus on 60-70%-l juhtudest päriliku eelsoodumusega, suurem
risk on haigestuda lastel, kelle lähisugulastel on esinenud atoopilisi
haigusi.
Nahapõletik tekib üle paljude keeruliste mehhanismide immuunsüsteemis -
Immuunsüsteemi (organismi kaitsesüsteemi) häirete
tõttu areneb ülitundlikkus ainete suhtes, mis
normaalselt ei ole allergeenid, nt. toiduallergia piima, munade, kala, teravilja
ja teatud puu-ja köögiviljade suhtes.
Rolli mängivad ka õhuga levivad allergeenid, nt. õietolm,
loomakarvad. AD haigetel on vähem nahka kaitsvaid lipiide (rasvad), seetõttu
kaotavad nad rohkem vett ning nende nahk on väga kuiv, mispärast taluvad nad
halvasti vee ja pesemisvahenditega kokkupuudet. Naha sarvkihi
eripära tõttu higistavad atoopikud vähem, soojas viibimine põhjustab
neil piinavat sügelemist.
Atoopilist nahka asustavad kergemini paljud mikroobid, mis samuti aitavad
kaasa haiguse vallandumisele. AD avaldub ja halveneb kui inimene on
emotsionaalses stressis.
Imiku-ja väikelapseeas on seedeelundite limaskest õrn ning
toiduallergeenidele hästi läbitav. Kunstlikul toidul olevad lapsed ei
saa emalt rinnapiimaga IgA tüüpi kaitsekehasid ja haigestuvad
sagedamini. Seega AD vallandavad ja võimendavad järgmised põhjused:
- Toit
- Ärritajad ja kontaktallergeenid
- Õhuga edasi kanduvad allergeenid, nt. kodutolmulestad,
loomade ketud, hallitusseened, taimsed tolmud
- Ravimata põletikud
- Rõske ja päikesevaene kliima, külm ja kuiv, samuti niiske ja soe
ilmStress
Sümptomid ehk avaldumine
Haiguspilt sõltub haige vanusest. Noorematel inimestel esinevad valdavalt
ägedad muutused punetus, villid ja koorikud
nahal, vanematel kroonilisemad muutused. Alati esineb
sügelemine.
AD imikueas Probleemid algavad tavaliselt 3. elukuul ja
sagedamini poistel, kuigi hilisemas eas on rohkem haigust naistel. Põskedele ja
peanahale tekivad sügelevad punetavad laigud,
sõlmekesed, vesivillikesed ja leemendus. Nahk kratsitakse
puruks, tekivad koorikud ja lisandub
mädapõletik. Lööve võib areneda ka teistes
piirkondades, nt. põlvedel ja jäsemete sirutuspindadel.
Sügelemise tõttu on lapsed enamasti virilad ja magavad halvasti. Umbes
pooltel lastel 2.eluaasta lõpuks lööve kaob.
AD lapseeas Väikelastel kipub nahk olema
kuiv, lööve on eelistatult painutuskülgedel põlveõndlates ja
küünarlohkudes, samuti labakäte ning-jalgade pealmistel külgedel. Sage koht on
randmete sirutuspind, ka kukal, põsed ja silmalaud. Huuled on neil kuivad ja
võivad lõheneda. Neis piirkondades tekivad piinavalt sügelevad
punetavad naastud, mis kratsimise järel kattuvad väikeste
koorikutega. Hiljem nahk pakseneb, lõheneb ja
nahajoonis muutub väljendunuks. Küünevalli põletiku korral
võib tekkida küünte kahjustus. Tihti mängib rolli paikne niiskus, nt.
pöidlaimejatel tekib nahapõletik pöidla otsas, suvel veega mängides kätel,
huulte lakkumisest aga huultel.
AD noorukitel ja täiskasvanutel Täiskasvanutel on
lööve samuti sümmeetriline, kuid laste lööbest veidi erinev.
Klassikalised kohad on silmalaud, otsmik, suu ümbrus, kukal, kael, ülakeha ja
õlavööde, liigeste painutuspinnad ja käeseljad.
Nahk on kõikjalt kuiv,
hallikaskollane, mis muudab inimese vanemaks. Näo keskosa on
kahvatu, kuid tihti närvipingega tekivad äkitselt punetavad
laigud. Painutusaladel, käeselgadel ja kuklal esineb märgatav
nahajoonise tugevnemine, punetus ja ketendus. Lööve läheb
sujuvalt üle normaalseks nahaks. Põletiku järgselt võib
nahk jääda tumedamaks, kõige sagedamini
silmade ümber (nn.pesukaru sümptom). Ka kaela
külgpinnad võivad olla hallikas-pruunid (nn. määrdunud
kael).
Päevitumisel võivad paranenud haiguskolded jääda heledamad.
Sügelemine iseloomustab ka täiskasvanuid, neil on raske
magada, lõõgastuda ja süveneda töösse. Sügelemine algab järsku ja
sunnib lakkamatult kratsima kuni sõrmeküüned on hõõrutud
siledateks(poleeritud küüne sümptom) ning nahk verele. Verised koorikud
on tavaline nähtus. Tegelikult kratsimine omakorda halvendab haigust ning nii
tekib suletud ring. Üldiselt võib välja tuua järgmist:
-
Esineb sügelemine, eriti peale dui või vanni ning ka talvel
-
Nahk on ärritatav, eriti villa ja seepide suhtes
-
Kuivad ja ketendavad huuled
-
Kuiv nahk kehal ja peenehelbeline ketendus peanahal
-
Peopesade nahajoonise tugevnemine
-
Täiskasvanutel nahapõletik silmalaugudel, kuklal, rinnanibudel või
kätel
-
Vähenenud higistamine
-
Ülitundlikkus õhuga levivate allergeenide suhtes
Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks
Haiguse diagnoosimiseks piisab tavaliselt vaatlusest ning inimese
küsitlemisest. Ebatüüpilistel juhtudel aitavad diagnoosi kinnitada
vereproovid, milles otsitakse sel juhul suurenenud IgE tüüpi
(allergiliat väljendavate) antikehade hulka.
Vahel on abi nahatestidest, konkreetsete allergeenide
väljaselgitamisel, kuid positiivseid tulemusi testimisega võib saada ainult
25-50%-l AD-ga inimestel.
Suurem abi on reiimipäeviku pidamisest, et näha, missugune
toiduainete ja välisärritajate kompleks löövet ägestab.
Ravivõimalused
AD ravi sõltub haige vanusest ja lööbe tüübist. Millist ravi kasutada määrab
arst, kuid ka parimatest ravimitest on vähe abi, kui inimene ei järgi vajalikku
reiimi. Esmatähtis on ärritajatest ja allergeenidest
hoidumine, nahakuivuse, sügelemise ja põletike kontrolli all
hoidmine.
Nahka ärritavate tegurite vältimine mitte kanda villast ja
sünteetilist riietust, hoiduda ülekuumenemisest, tolmust, lahustitest, mitte
liialdada seepidega, mis kuivatavad nahka. Duile võiks eelistada
meresoola-või õlivanne, vesi ei tohiks olla kuum. Peale
pesemist tuleks nahk koheselt kreemitada. Sügelemise vastu
aitab hästi jahedam temperatuur: jahedam vesi, jahedam magamistuba, kerge
riietus jne.
Stressist hoidumine - täpseid seoseid aju keemiliste
protsesside ja nahamuutuste vahel on raske seletada, kuid psühhoteraapia võib
aidata paljusid.
Elukutse valikul juhinduda sellest, et atoopik ei puutuks oma tulevasel
töökohal kokku ainetega, mis võiks haigust ägestada. Näiteks ei sobi ametiteks
automehhaanik, kokk, pagar või juuksur.
Toiduallergeenide vältimine: tuntumad on
muna, piim, pähklid, mesi, kala, linnuliha, nisu, krabilised, tsitruselised,
kakao, okolaad ja teised maiustused, tomat, õun, pirn, mustsõstar, arooniad
jne. Eelistada tuleks juurvilja-ja lihatoitusid.
Toa õhk peaks olema võimalikult tolmuvaba (kodutolmulestad)
ja suhteliselt niiske, vältida tubakasuitsu. Soovitav on hoiduda karvastest
mänguasjadest ning ka koduloomad ei sobi atoopikute peresse.
Põletikukollete (katkised hambad, kurgumandlite põletikud, ninakõrvalkoobaste
põletikud, parasitaarsed haigused jne.) ravimine.
AD raviks kasutatavad ravimid määrab arst vastavalt haiguse raskusele:
Kasutatakse allergia-ja sügelemisevastaseid tablette ning
paikse toimega hormoonkreeme ja salve, mädapõletiku
lisandumisel ka antibiootikume.
Suvel aitab hästi puhkus mererannal (päike + merevesi), talvel asendavad seda
ultraviolettkiirguse (UVK) protseduurid ja ravivannid.
Prognoos
Haiguse kulg on krooniline - toimuvad ägenemised ja vaibumised.
Korraliku dieedi-ja ravireiimi järgimisel võib loota ka tervenemist. Vanasti
räägiti, et enamikul juhtudel kasvab laps oma haigusest välja. Kuigi murdeeas
võivad haigustunnused taandareneda, jäävad probleemid püsima umbes
10-20%-l. Ka täiskasvanuna jääb enamikul atoopikutel nahk kuivaks ja
kahjustatavaks, isegi kui tugevalt väljendunud lööve on paranenud. 50-75%
täiskasvanutel võib tõenäoliselt areneda nohu, konjunktiviit või astma, 25-50%-l
käteekseem. Atoopikud on vastuvõtlikumad ka teiste nahahaiguste suhtes, näiteks
kontaktdermatiit pesuvahenditest ja nahka ärritavatest teguritest. Neil,
kelle suguvõsas pole atoopiat esinenud, on paranemisvõimalused
soodsamad. Toiduallergiat võib esineda igas eluperioodis.
Organismi kaitsevõime languse tõttu on suurim probleem vastuvõtlikkus
bakteriaalsete (nt.Staphylococcus aureus), viiruslike (nt.HSV e.ohatiseviirus)
ja harvem seennakkuste suhtes.
Tüsistused on seotud ka ravimitega. Esiteks paiksete hormoonsalvide
kasutamisest tingitud kõrvalnähud. Imikutel võib tekkida neerupealiste töö
nõrgenemine ja paiksed nahakahjustused. Seega tuleb järgida ravijuhiseid.
Kasvupeetus on teine häda. Põhjuseid on mitmeid - valgukaotus seoses raske
nahahaigusega, kroonilised infektsioonid ja ühekülgne toitmine.
Ennetamine
Uuringud näitavad, et lastel, kes on vähemalt 6-9kuud rinnapiimatoidul,
areneb vähem probleeme, kui kunstlikul toidul olnud lastel. Lapsi, kelle
suguvõsas esineb atoopilisi haigusi, tuleks võimalikult kaua rinnaga toita, kuid
samas peaks ema oma toidusedelist välja lülitama tuntud toiduallergeenid. Ka
värskes õhus viibimine ning eluruumide saastatuse (tolm, kemikaalid) vähendamine
võib teataval määral riski langetada. Vältida võiks ka stress-situatsioone ja
kokkupuuteid nahka ärritavate teguritega.
ka neurodermatiit Atopic dermatitis (lad.k)
Dermatitis atopica (ingl.k.)
Seletus Atoopia on päriliku eelsoodumusega seisund, mille
korral esineb suurenenud kalduvus haigestuda nn. atoopilistesse haigustesse -
atoopiline dermatiit ehk nahapõletik (AD), astma ja allergiline riniit ehk
nohu. Seega, AD on krooniline korduv ekseem lastel ja noortel
täiskasvanutel, kellel esineb atoopia.
Ülevaade Atoopilise dermatiidi teket soodustavad
toiduallergeenid, põletikud, stress jm. Lapsel
tekib lööve tavaliselt kas põskedele või
küünarlohkudesse ja põlveõndlatesse, on
punetav, ketendav ning tugevalt sügelev. Ravi seisukohalt on
kõige olulisemad dieet ja reziim. AD ja riniit on kõige
sagedasemad atoopia avaldusvormid, mille tekkimine on viimastel aastatel
pidevalt tõusnud ning esinevad viimaste uuringute kohaselt 1-30% lastest ja
noortest. Haigestumus sõltub paljuski kliimast - niisketel ja päikesevaestel
aladel (nt.Eesti) on see tunduvalt sagedam. Tööstusmaades on AD-i 5%-l (1-12%)
lastel. Haiguse sagenemist seostatakse toidulisandite rohkema tarbimisega ning
ka sellega, et liiga palju aega veedetakse kinnistes ruumides.
Haigus võib avalduda igas vanuses, kuid reeglina toimub see
imiku- ja väikelapseeas: >50%-l juba esimesel eluaastal ja
>90%-l enne 5.eluaastat. Lapsena esineb haigust rohkem poistel,
täiskasvanna rohkem naistel.
|