Alkoholimürgistus

ka surrogaadimürgistus
Intoxicatio alcoholica, veneficium alcoholicum (lad. k.)
Alcohol intoxication (ingl. k.)

Seletus
Alkoholimürgistus on etanooli tarvitamisest põhjustatud äge mürgistusseisund, mille korral on ohus inimese elu ning ta vajab kiiret abi.
Kodus valmistatud alkoholile (salaviin, puskar) võib olla lisatud erinevaid aineid — surrogaati. Surrogaat on aine, mis lisatakse alkoholile maitse, lõhna, värvuse jms muutmiseks, üldjuhul on surrogaat mürgine.

Ülevaade
Alkoholi tarbimine Eestis on viimastel aastatel umbes 15 liitrit absoluutset alkoholi elaniku kohta (1990. aastal 6,0 liitrit).
Alkoholimürgistus tekib alkoholi manustamisel liiga suurtes kogustes —  oskamatusest/tahtmatuset mõõduka tarbimise piiri tunnetada, mõnikord ka suitsiidi eesmärgil (näiteks koos suure hulga ravimite tarvitamisega).

Tekkepõhjused ja -mehhanismid

Alkoholijoobe tekke aeg ja tugevus sõltuvad mitmetest teguritest:
• joodud alkoholi hulk — mida rohkem alkoholi on tarbitud, seda tõsisem joove
• joomise kiirus
• alkoholi kangus
• alkoholi lammutava ensüümide hulk ning aktiivsus (geneetiliselt ettemääratud)
Alkoholi lammutatakse maksas peamiselt alkohol-dehüdrogenaasi nimelise ensüümi poolt. Alkohol eemaldatakse organismist pärast lagunemist uriiniga, vähesel määral on uriinis ning ka väljahingatavas õhus lagunemata alkoholi.
Alkoholitaluvus on individuaalne. Eluohtlik seisund tekib tavaliselt üliraske joobe korral, kui alkoholisisaldus veres on üle 3‰.
Surmavaks joobeks loetakse alkoholisisaldust veres üle 5‰.

Sümptomid ehk avaldumine

Alkoholimürgistuse korral on tegemist eluohtliku seisundiga, mis tekib üliraske joobe korral alkoholisisaldusega veres üle 3‰.
Siis on inimene tavaliselt absoluutselt kontaktivõimetu, ta ei reageeri enam puudutustele ja valule.

Nahk on kahvatu, kehatemperatuur langenud. Võib tekkida tahtmatu roojamine või urineerimine.
Kui enne üliraske joobe saabumist on ära joodud suurem hulk kanget alkoholi, siis jätkub alkoholi kontsentratsioonitaseme tõus veres ja see võib viia hingamise ning südame seiskumiseni.
Ka võib teadvuseta olekus joobnul tekkida tahtmatu oksendamine. Oksemasside sattumisel hingamisteedesse võib inimene lämbuda.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Alkoholimürgistust võib kahtlustada näiteks hingeõhust tuntava alkoholilõhna ja käitumise järgi. Objektiivselt saab alkoholimürgistust hinnata vereanalüüsi alusel.

Ravivõimalused

Oksendamise ohu tõttu ning oksemasside sattumise vältimiseks hingamisteedesse, peaks inimene olema küliliasendis.
Alkoholi imendumise takistamiseks maost tühjendatakse magu, tehakse maoloputus.
Mõningatel juhtudel tehakse alkoholi (surrogaadi) välja viimiseks organismist verepuhastust ehk hemodialüüsi.

Prognoos

Kui inimene saab abi õigeaegselt, on prognoos hea.

Ennetamine

Alkoholimürgistust on võimalik ennetada seda mitte tarbides või kui, siis mõõdukalt!

Kasutatud kirjandus
Medicina, “Üldarsti käsiraamat”, 1999
Medicina, “Vältimatu abi käsiraamat”, 1994
http://www.kliinik.ee/index.php?12,1,116