AIDS
Omandatud immuunpuudulikkuse sündroom; Acquired Immune Deficiency
Syndrom (AIDS) (ingl.k.)
Seletus AIDS on sugulisel teel ning verega leviv
viirushaigus, mille puhul inimese organism kaotab võime võidelda nakkustega.
Ülevaade Eestis on avastatud 2069
HIV-positiivset (dets.2001), kellest 7 on AIDS-i haiged.
Aastate jooksul on surnud 47 nakatunut. AIDS-i põhjustab inimese
immuunpuudulikkuse viirus (HIV - Human Immunodeficiency
Virus), mis hävitab inimese immuunsüsteemi ning mille vastu praegu veel
tõhusat ravi ei ole. Kui inimene nakatub HIV-iga, hakkavad tema veres
ringlema viiruse vastu suunatud spetsiifilised antikehad. Neid on võimalik leida
vereanalüüsi abil. Inimesi, kellel need antikehad veres ringlevad, nimetatakse
HIV-positiivseteks ehk viirusekandjateks.
Tekkepõhjused ja -mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja -mehhanismid
HIV levib vere, sperma,
tupevedelike ja rinnapiima kaudu.
Nakatunud inimese kehavedelike sissepääs teise inimese organismi võib
toimuda tupe, päraku, peenise
või lahtiste haavade ja veenide kaudu.
Seega võib viirus levida kaitsmata tupe-, suu- ja
anaalseksi ajal ning nõelte ja/või
süstalde ühisel kasutamisel rohtude või narkootikumide
süstimiseks. HIV võib levida ka vereülekandel või
organite siirdamisel, kuigi see on muidugi väga ebatõenäoline
võimalus, sest doonoreid kontrollitakse. Viirusesse nakatunud ema võib oma
lapsele viiruse edasi anda juba enne sündi,
sünnitusel või rinnapiimaga toitmisel.
Süljes, pisarates, ninaeritistes, higis ja uriinis on HIV-d nii
vähe, et nende kehavedelike kaudu nakkust ei saa.
Viirusesse nakatunud inimesed näivad tervena ja võivad
ennast väga pikka aega hästi tunda, samal ajal aga hävitab HIV tasapisi nende
immuunsüsteemi. AIDS kujuneb, kui immuunsüsteem
funktsioneerib juba nii puudulikult, et inimene haigestub selliste viiruste,
seente, parasiitide või bakterite poolt põhjustatud nakkusesse, millesse
normaalse immuunsüsteemiga inimesed tavaliselt kunagi ei haigestu.
Selliseid nakkusi nimetatakse oportunistlikeks
infektsioonideks.
Sümptomid ehk avaldumine
Paljudel inimestel, kellel on HIV, ei ole aastate jooksul mingeid
haigustunnuseid. Mõnedel võivad paar nädalat peale HIV-nakkuse saamist tekkida
ägedale viirushaigusele iseloomulikud haigustunnused:
palavik, kurguvalu, väsimus,
lümfisõlmede suurenemine,
lihas- ja liigesvalud, mis mööduvad iseenesest
ning tavaliselt arvatakse, et tegemist oli gripiga. Peale seda hakkab viirus
organismis immuunsüsteemi hävitades paljunema. Mõned inimesed jäävad kaebusteta
veel isegi kuni 10 aastaks.
HIV-nakkusele viitavad: lümfisõlmede
suurenemine, tugev öine higistamine, pikaaegne
palavik, köha, tugev
kaalulangus, pikaaegne piinav kõhulahtisus,
nõrkus.
HIV-nakkusest saab
AIDS siis, kui immuunsüsteem on nii nõrgestatud, et inimesed
haigestuvad oportunistlikesse nakkustesse. Neist enam levinud on
Pneumocystis carinii poolt põhjustatud kopsupõletik,
Kaposi sarkoom - AIDS-i haigetel sageli esinev nahavähk,
tsütomegaloviirusest põhjustatud silmade kahjustus ning
pärmseene Candida albicansi vohamine suus, söögitorus, naistel
tupes.
AIDS-ile on iseloomulik ka väga suur kaalukaotus,
ajukasvajate teke ning mitmesugused muud tervisehäired.
AIDS-i kulg on väga individuaalne - mõned inimesed surevad peagi peale
nakkuse saamist, kusjuures teised elavad veel pikki aastaid normaalset elu.
Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks
HIV-i on võimalik kindlaks teha veretestiga, mida saab AIDSi
Ennetuskeskuse anonüümsetes kabinettides teha tasuta ja anonüümselt ning millele
eelneb nõustamine, kus räägitakse viirusest, selle levimisest ja ennetamisest.
Testimise käigus otsitakse veres olevaid antikehasid, mida
organism hakkab tootma peale HIV nakkuse saamist. Test annab õige vastuse 10
- 12 nädalat peale nakatumist. Testimine võtab aega umbes 15 minutit ning
analüüsi tulemused saadakse teada päeva või paari pärast. Pärast positiivse
testi selgumist saadetakse inimene Tallinna Merimetsa haiglasse, kuhu on
koondatud HIV-positiivsete ja AIDS-i haigete ravi ja jälgimine Eestis.
Ravivõimalused
Peale nakatumist HIV-positiivne inimene kohe tavaliselt ravi ei vaja.
Spetsiifilist ravi alustatakse siis, kui teatud immuunrakkude tase inimese
organismis langeb alla kindla piiri. Ravi põhineb viiruse paljunemise
pidurdamisel spetsiifiliste ravimite abil. Efektiivne on erinevate ravimite -
tavaliselt kolme - omavaheline kombineerimine, sest erinevad
ravimid mõjutavad viiruse paljunemise erinevaid etappe. Ravi
peab olema pidev. Inimene viirusest ei vabane, kuid sellise
kombineeritud raviga on võimalik hoida viiruse hulka organismis madalal tasemel,
säilitades seega immuunsüsteemi funktsiooni. Ravi on kallis, üks kombineeritud
ravi päeva maksab 300 krooni, millest ühe ravimi eest maksab inimene ise.
Prognoos
HIV-nakkust ei saa välja ravida ning selle vastu ei vaktsiini. Praegu on
AIDS ikka veel surmaga lõppev haigus. Kasutades kombineeritud
viirusevastast ravi, on võimalik viiruse paljunemist mingiks ajaks
pidurdada ning pikendada seda aega, mil organismi immuunsüsteem
normaalselt funktsioneerib.
Ennetamine
HIV nakkuse võivad saada kõik, kes ennast selle eest ei kaitse. Kõikidel
inimestel, kes on olnud seksuaalvahekorras ilma kondoomita, või kasutanud
kellegagi ühiselt süstlaid ja/või nõelu võib olla HIV-nakkus. Mida rohkem on
olnud kaitsmata seksuaalvahekordi erinevate partneritega ning mida rohkem on ta
ennast süstinud, seda suurem on risk olla HIV-positiivne.
|