Anküloseeriv spondüliit
ka Behterevi
tõbi Spondylarthritis ancylopoetica
(ld.k.) Strümpell-Marie-Bechterew disease (ingl.k)
Selgitus Anküloseeriv spondüliit on krooniline tervet
organismi haarav põletikuline, peamiselt kogu lülisammast kahjustav
liigeshaigus.
Ülevaade Haigus haarab peamiselt lülisammast, vähendades
selle painduvust ning põhjustades valu. Haigus areneb kõige sagedamini
noortel meestel 15-30.a. vanuses. Meeste ja
naiste suhe haigestumisel on 5:1, isegi kuni 9:1. Anküloseeriva spondüliidi
puhul on täheldatud perekondlikku
esinemist.
Tekkepõhjused ja -mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja -mehhanismid
Haiguse täpsed tekkepõhjused on teadmata. Haiguse avaldumise määravad
geneetilised ehk pärilikud tegurid. Anküloseeriva
spondüliidi üheks oluliseks tekkepõhjuseks peetakse spetsiifilisi
mikroorganisme (näiteks Klebsiella pneumoniae: bakter,
mis tekitab kopsu ja kuseteede põletikke). Teatud inimestel tekib selle
põletikuga võitlemise käigus immuunsüsteemi viga,
mistõttu hakatakse kahjustama oma organismi kudesid, peamiselt
liigespindasid ja kõõluseid.
Haigus eelistab lülisammast. Areneb liikuvuse
piiratus, mis on tingitud liigespindade liitumisest ja liigese
muutumisest liikumatuks. Samuti tekivad selgroolülidele luulised
jätked, mis omavahel liitudes fikseerivad liigese ja takistavad selle
normaalset tööd. Vahel kaasub lülisamba sidemete
lubjastumine kaltsiumi ladestumise tõttu.
Sümptomid ehk avaldumine
Anküloseeriv spondüliit haarab kõigepealt selgroo alaosa, seejärel kogu
selgroo ning hiljem muud liigesed. Haiguse esimeseks ilminguks on
seljavalu. Esineb niinimetatud alaselja
sündroom, mis väljendub valuna nimme-ristluupiirkonnas. Valu on sügav,
puuriv ja aeg-ajalt tuharatesse kiirguv. Esialgu valuperioodid
vahelduvad suhteliselt hea enesetundega.
Võivad esineda liigeste-ja lihasvalud.
Valusid leevendab tavaliselt võimlemine ja muu füüsiline tegevus.
Öösiti valud süvenevad. Haiguse algstaadiumis on valuperioodid
pikemad ja ja valu võib üleneda alaseljast kuni abaluudeni.
Pikemaajalise haiguse kulu korral hakkab selgroo loomulik kumerus lamenema,
tekivadvad õla ja puusaliigeste valud.
Üldsümptoomidena esinevad halb enesetunne; madal, pidev
palavik; kaalu langus ja
väsimus. Harvem tekivad südame rütmihäired ning
kopsukahjustus.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Diagnoosile viitavad juba tüüpilised kaebused, kuid
vajalikud on ka lisauuringud. Hinnatakse selgroo
liikuvust erinevas suunas. Lisaks on vajalikud
röntgenuuringud, et näha võimalikke muutusi
lülides. Vereanalüüsist hinnatakse põletiku
olemasolu.
Ravivõimalused
Ravi eesmärgiks on likvideerida valu ja põletik; hoida ära või vähendada
lülisamba jäikuse ja moondumise teke. Ravi peab olema
süstemaatiline ja pikaajaline.
Põletikuvastases ravis kasutatakse mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid
(ibuprofen, diclofenak), valikuliselt ka
hormoonpreparaate. Ägenemise perioodil on vajalik
haiglaravi. Kohustuslik on säilitada kehaline
aktiivsus iga päev võimlemist vähemalt 2 korda päevas. Magada on
soovitav kõval alusel kõhuli.
Prognoos
Anküloseeriv spondüliit kulgeb ägenemistega ja
taandumistega, põletikuline protsess üleneb järk-järgult piki
lülisammast ja lõpuks tekib selgroo jäigastumine. ~30%
patsientidest invaliidistub 20.a. möödudes. Riskifaktoriteks on kroonilised
põletikud ning haiguse esinemine perekonna teistel liikmetel.
Ennetamine
Anküloseerivat spondüliiti ei ole võimalik ennetada.
|