Ajuripatsi kasvaja

ka hüpofüüsi kasvaja;
Hüpofüüsi adenoom;
Simmondsi tõbi
Adenoma hypophysea (ld.k)
Pituitary adenoma (ingl.k)

Seletus
Ajukasvaja, mis tekib ajuripatsist ehk hüpofüüsist.

Ülevaade
Hüpofüüs on peaaju alumiselt pinnalt rippuv hormoone tootev endokriin- ehk sisenõrenääre. Hüpofüüs reguleerib ja kontrollib teiste endokriinnäärmete (näiteks munasarjade ja neerupealiste) tööd ning seetõttu paljusid organismis toimuvaid protsesse.
Hüpofüüsi kasvajad moodustavad ajukasvajatest 10%.
Ajuripatsi kasvaja:
võib toota liigselt hormoone;
võib kasvades suruda teistele ajuosadele (näiteks nägemisnärvile)
või põhjustada hüpofüüsi alatalitlust (kasvades hävitab tuumor hormoone tootvad rakud).

Tekkepõhjused ja -mehhanismid

Hüpofüüsi tuumorid võivad olla aktiivsed (hormoone tootvad) või mitteaktiivsed (kasvaja, mis ei tooda hormoone). Kui tuumor hormoone ei tooda, põhjustab ta rakkude hävimise tõttu hüpofüüsi puudulikkuse. Seda nimetatakse hüpopituitarismiks.
Aktiivsed hüpofüüsi kasvajad võivad liigselt toota kasvuhormooni, kilpnääret stimuleerivat hormooni, neerupealiseid stimuleerivat hormooni ning prolaktiini. Seetõttu on erinevate kasvajate korral ka haigusnähud erinevad.
Enamik ajuripatsi kasvajatest on healoomulised - adenoomid ehk näärmekasvajad.

Sümptomid ehk avaldumine

Hüpopituitarism ehk hüpofüüsi eessagara puudulikkus võib olla osaline või täielik. Hüpofüüsi eessagara täielikku puudulikkust nimetatakse Simmondsi tõveks.
Ilmingud hüpofüüsi eessagara puudulikkuse korral:

• kasvuhormooni vaegus või puudumine täiskasvanul olulisi sümptoome ei põhjusta (rasvkoe osakaal kasvab, lihasmass väheneb). Kasvuealistel lastel tekib kääbuskasv, kusjuures keha proportsioonid on normaalsed.
• Sugunäärmeid mõjustavate hormoonide vaegus või puudumine põhjustab naistel menstruaaltsükli häireid, karvakasvu vähenemist; meestel libiido nõrgenemist, impotentsust, habemekasvu vähenemist ning lihasmassi vähenemist.
• kilpnääret stimuleeriva hormooni puudus põhjustab kergeid kilpnäärme alatalitluse nähte (vt. hüpotüreoos).
• neerupealiseid stimuleeriva hormooni vaegus põhjustab neerupealiste puudulikkuse nähte (näiteks madalat vererõhku)
• esineda võib aneemia ehk kehvveresus.

Hüpofüüsi kasvaja surumine nägemisnärvile põhjustab mitmesuguseid nägemishäireid: esineb  halb nägemine külgedele ning erinevaid muutusi vaateväljas ehk nägemise ulatuses; samuti võib esineda peavalusid.

Ilmingud hormoone tootva kasvaja puhul:

• Pooltel juhtudel toodab hüpofüüsi kasvaja hormooni prolaktiin, mis põhjustab naistel menstruatsiooni puudumist, ovulatsioonihäireid, libiido langust, imetamisega mitteseotud piimaeritust; meestel libiido ja potentsi vähenemist.

• Kasvuhormooni üleproduktsiooni puhul enne pikkuskasvu lõppemist kujuneb gigantism ehk hiiglaslik kasv,  täiskasvanueas aga tekib akromegaalia, millele on iseloomulik käte ja jalgade suurenemine, näojoonte robustsemaks muutumine, hambavahede laienemine, ning siseorganite suurenemine. Esineda võivad ka kare hääl, kõrgenenud vererõhk, higistamine, väsimus, peavalud, unehäired, norskamine.

Lisaks võivad ajuripatsi kasvajad põhjustada iiveldust, oksendamist ning krampe või muutunud lõhnataju.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Et kinnitada kasvaja olemasolu ajuripatsis, teostatakse kompuuter- või magnettomograafiline uuring.
Põhjalikult uuritakse silmi ja nägemist, et selgitada, kas kasvaja surub nägemisnärvile.
Kuna ajuripatsi kasvajad võivad nii suurendada kui ka vähendada hormoonide hulka, on kindlate häirete hindamiseks vajalik hormoonide analüüs veeniverest ja/või uriinist.

Ravivõimalused

• Enamik ajuripatsi kasvajad eemaldatakse kirurgiliselt. Tänapäeval on võimalik teostada nii transsfenoidaalset ehk nn “nina kaudu” operatsiooni kui ka “lahtist” lõikust. Esimesel juhul tehakse vaid väiksed lõiked ülahuule alla ning jääb väga väike arm. Teisel juhul eemaldatakse kasvaja “läbi kolju” ning arm jääb suur. Lõikuse vorm oleneb peamiselt kasvaja suurusest ning iseloomust.
• Kiiritusravi kasutatakse juhul, kui operatsioon on mingil põhjusel vastunäidustatud, lisaks kirurgilisele ravile või kui kasvaja tekib uuesti peale esialgset ravi.
• Kui kasvaja on põhjustanud ajuripatsi puudulikkuse nähte, kasutatakse asendusravi hüpofüüsi hormoonidega. 
• Kasvajast põhjustatud hormoonide liiga saab samuti mõnel juhul ravimitega korrigeerida.

Prognoos

Prognoos sõltub peamiselt kasvaja suurusest ning iseloomust. Kuna tavaliselt on tegemist healoomulise moodustisega, siis on prognoos üldiselt hea.

Ennetamine

Ajuripatsi kasvajaid ei ole võimalik ennetada.