A hemofiilia Abstinentsisündroom Abstsess Addisoni tõbi Adenoidid Adenomüoom Adenomüoos Adipoossus Afaasia Afoonia Aftoosne stomatiit Agranulotsütoos AIDS Aju traumaatilised hematoomid Ajuarteri aneurüsm Ajukasvajad Ajukelmepõletik Ajuripatsi kasvaja Ajutrauma (aju hematoom) Akne Akondroplaasia Albinism Alfa-1-antitrüpsiini puudulikkus Alkoholi võõrutussündroom Alkoholimürgistus Alkohoolne fetopaatia Alkohoolne maksahaigus Allergia Allergiline nohu Alopeetsia Alzheimeri tõbi Amblüoopia Amfetamiin Amneesia Amüloidoos Amüloidoos, neerudes Amüotroofiline lateraalskleroos Anaalfissuur Anafülaksia Angiin Anküloseeriv spondüliit Anoreksia Anosmia Antibiootikumidest põhjustatud kõhulahtisus Antraks Aordi dissektsioon Aordi lõhustav aneurüsm Aordianeurüsm Aordiklapi puudulikkus Aordiklapi stenoos Apenditsiit Askaridoos Astigmatism Astma Astrotsütoom Astsiit Ateroskleroos Atoopiline dermatiit Atrioventrikulaarne blokaad Atroofiline nohu Atroofiline vaginiit Autism Autoimmuunne hepatiit
|
Astma
ka bronhiaalastma Asthma
bronchiale (lad.k) Asthma (ingl. k)
Seletus Bronhiaalastma on hingamisteede põletikuline
haigus, mille korral tekib erinevate ärritajate mõjul hingamisteede ahenemine ja
hingamise raskenemine.
Ülevaade Astma on allergilist laadi haigus, mille
avaldumine on väga individuaalne - alates kergest astmast, mis
tekitab väga harva ja kergeid hingematmishoogusid kuni raskete
astmavormideni, mis alluvad raskesti ravile ja mille tagajärjel muutub kopsukoe
ehitus. Astmahoogusid võivad vallandada nii närvipinge,
füüsiline koormus, külm õhk, mitmesugused
ärritavad lõhnad kui ka ravimid. Astmat
esineb ligikaudu 3-5% elanikkonnast, täiskasvanutest haigestuvad astmasse veidi
sagedamini naised.
Tekkepõhjused ja -mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja -mehhanismid
Astma võib olla tingitud nii organismi siseteguritest -nn.
põletikulis-allergiline astma kui välisteguritest -
allergiline astma. Lapseeas võivad astmat vallandada
välised- või toiduallergeenid. Varases
lapseeas alanud bronhiaalastma võib puberteedieas taanduda, kuid allergiline
foon organismis jääb alles. Lastel ja noortel esineb sagedamini
allergilist (eksogeenset) astmat. Selle puhul tekib organismi
reageerimistundlikkuse suurenemine väliskeskkonnas leiduvate
allergeenide suhtes, oluline on geneetiline
eelsoodumus.
Allergeenideks ehk
allergiat vallandavateks teguriteks võivad olla: elamutolmu lestad,
koduloomade (kass, koer, hobune, merisiga) karvad, puude
õietolm, kõrreliste heintaimede õietolm, hallitusseened, sigaretisuits, mitmed
toiduained (muna, kala, piim, pähkel, okolaad, apelsin, mandariin),
mitmesugused keemilised ained (sealhulgas ka
ravimid).
Täiskasvanueas on sagedasemateks astma põhjustajateks
infektsioonid. Tihti eelnevad astmale hingamiselundite
ägedad või kroonilised põletikud (bronhiidid, kopsupõletik) ning väga sageli nina ja
ninakõrvalkoobaste allergilised või põletikulised haigused.
Täiskasvanueas võib bronhiaalastma ilmneda või ägeneda naistel kliimaksiaastatel
või menstruatsioonieelsetel päevadel. Rasedusega seoses võib bronhiaalastma
kas ägeneda või taanduda.
Endogeense astma tekkepõhjustes on oluline osa
infektsioonidel, keemilistel ja füüsikalistel
ärritajatel. Mitmesuguste faktorite toimel kujuneb hingamisteede
hüperreaktiivne seisund, mille alusel paljude rakkude ja
nendest vabanevate ainete osalemisel tekib: bronhide silelihaste spasm,
limaskesta turse ning suurema hulga lima tootmine
bronhiaalnäärmete poolt. Bronhide põletik ja ahenemine
raskendab õhu liikumist hingamisteedes ja tekitab astmale
iseloomulikke sümptome nagu köha, suurenev rögaeritus, vilistav
hingamine ja õhupuudustunne. Astma ägeneb enamasti
kevadel ja sügisel seoses muutliku ilmastiku
ja külmetusega.
Sümptomid ehk avaldumine
Astma avaldub hingematmishoogudena, mis on tingitud
bronhiseinades olevate silelihaste kramplikust kokkutõmbest, bronhide limaskesta
tursest ning lima hulga suurenemisest bronhides. Astma korral esinevad
köhahood, vilistav hingamine
ja lämbumistunne - nende ilmingute raskusaste on tavaliselt
väga erinev. Astmahoog võib olla lühikese kestusega, kuid
võib kesta ka mitu päeva. Ulatusliku hingamisteede spasmi puhul
on tegemist nn. astmaatilise seisundiga - hapnikuga
varustatus langeb tugevalt, seisund muutub eluohtlikuks. Vanematel inimestel,
kellel haigus on kestnud juba aastaid, ei muutu hingamine täiesti vabaks ka
astmahoogudevahelisel perioodil. See on krooniline
bronhiaalastma. Sagedamini esinevad astmahood varahommikul
(kella 4 ja 6 vahel) või ärkamisel. Pärast keskpäeva on enesetunne kergem.
Astma kulgu mõjutatavad paljud välised ja sisemised tegurid:
füüsiline koormus, külm õhk, mitmesugused ärritavad
lõhnad ja ravimid võivad vallandada astmahoo, eriti
lastel ja noortel täiskasvanutel. Astmahoogu võivad provotseerida ka
kroonilise bronhiidi ägenemine, ülemiste hingamisteede
haigused, ravimitest aspiriin ja
beetablokaatorid (ahendavad bronhide
valendikku). Astmat iseloomustab hingamisteede pöörduv
ahenemine - hommikune hingamisfunktsioon on tugevasti kehvem kui õhtul. Õhtul on
hingamisteed vabamad ja hingamine kergem.
Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks
Diagnoosile viitavad tüüpilised kaebused või
sümptomid, mis selgitatakse küsitluse
käigus. Oluliseks näitajaks on bronhospasmolüütiku (ravim,
mis vähendab või kõrvaldab bronhide silelihaste krampliku kokkutõmbe ehk spasmi)
efektiivne toime (ühtlasi raviv ning
diagnostiline).
Kopsude kuulatlusel on võimalik hinnata
hingamisteedes oleva põletiku ulatust ja iseloomu, astma korral on kopsudes
kuulda nn. kiuned, urinad, vilinad (eriti väljahingamisel!) ja väljahingamine on
pikenenud. Spiromeetri abil hinnatakse hingamisfunktsiooni -
inimesel tuleb puhuda vastava aparaadi huulikusse, mis mõõdab õhu liikumise
kiirust hindamisteedes, sisse- või väljahingatud õhu koguseid.
Steroidtest seisneb selles, et inimesele, kellel astmat
kahtlustatakse, antakse 2 nädala vältel iga päev hormoonpreparaati. Spirograafi
abil hinnatakse ravi tulemuslikkust - kui tegemist on astmaga, muutuvad
hingamisfunktsiooninäitajad paremaks. Kui eelnevad testid ei näidanud
bronhide pöörduvat ahenemist, kuid inimesel esinevad siiski astmale viitavad
kaebused, siis tehakse provokatsioonitest. Füüsilise koormuse
või allergeeniga kokkupuutumise tingimustes mõõdetakse hingamisfunktsiooni -
astama puhul see halveneb. Lisaks tehakse ka
immuundiagnostikat - naha allergeentestid, vereanalüüsis
allergilisele seisundile viitavate rakkude (IgE) määramine.
Ravivõimalused
Ravi eesmärk on ära hoida astmahoogude teket ning vähendada miinimumini
ägenemiste arvu, mille puhul on vaja välja kutsuda kiirabi või minna
haiglaravile. Astmaravimid võib jaotada kahte gruppi: bronhide
valendikku laiendavad ravimid (bronhodilataatorid) ning
põletikuvastased ravimid (baasravimid). Bronhodilataatorid
parandavad bronhide läbitavust, vähendavad või kõrvaldavad silelihaste
kramplikku kokkutõmmet. Neid kasutatakse astmahoo korral.
Inhalaatorite (sissehingatavate ravimite) toime
algab paari minuti pärast, suukaudsete ja
süsteravimite toime paarikümne minuti pärast.
Põletikuvastast ja ülitundlikkust vähendavat toimet neil ei ole. Nende toime on
lühiajaline, kuid kontrollimatu tarvitamine võib kaasa tuua tõsiseid tüsistusi,
mis avalduvad peamiselt südame rütmihäiretena.
Põletikuvastased ravimid
vähendavad bronhide limaskesta turset, limaeritust, kuid ei kõrvalda astmahoogu.
Kasutatakse pikema aja vältel, et ennetada astmahoogusid, vähendada hoogude
sagedust ja intensiivsust. Peamiselt kuuluvad siia hormoonpreparaadid, mida
kasutatakse tablettidena või aerosoolina. Neid tuleb kasutada regulaarselt ka
hoogudevahelisel perioodil.
Prognoos
Tänapäeval võib astmahaige tänu uutele efektiivsetele ravimitele ja õige
raviskeemi puhul elada normaalset elu ilma oluliste piiranguteta. Astma
lastel: tervenemine >50%-l juhtudest Astma täiskasvanutel: tervenemine
20%-l, paranemine 40%-l juhtudest.
Ennetamine
Vältida teadaolevaid allergeene. Loobuda
suitsetamisest. Võimalusel hoiduda külma õhu, tolmu, elukutsega seotud
kahjulike ainete sissehingamisest. Hingamisteede nakkuste ennetamiseks
võib vaktsineerida pneumokokkide ja gripiviiruse vastu. Vältida
liigset kehalist pingutust . Mitte kasutada potentsiaalselt astmahoogu
vallandavaid ravimeid (aspiriin, beetablokaatorid). Ka liigne
närvipinge võib vallandada astmahoo. Riskiteguriteks astma tekkel on
atoopilised haigused (allergiline nohu, atoopiline nahapõletik) esinevad sageli
perekonniti ja on põhjustatud pärilikust kalduvusest IgE (teatud kaitserakud
organismis) suurenenud tootmisele organismis.
Kasutatud kirjandus 1. Lea Praks, Astma ja allergia,
Tartu Astmahaigete
Selts 2.http://bdcstom.kliinikum.ee/kopsukliinik/kasulik/astma/astma.htm 3.http://www.asthmasociety.ie/Asthma/BasicFacts.asp 4.Gerd
Herold ja kaastöötajad, Sisehaigused, loengutele orienteeritud käsitlus,
1999 5. Pulmonoloogia lühikursus, TÜ Kopsukliinik, Tartu,
1996
|