Aordiklapi puudulikkus

ka Aordi regurgitatsioon
Insufficientia valvae aortae (ld.k)
Aortic isufficiency (ingl.k)

Seletus
Aordiklappide kahjustuse tagajärjel tekkiv seisund, mis põhjustab vere tagasivoolu aordist südame vasakusse vatsakesesse.

Ülevaade
Kuna aordiklappide kahjustusel voolab osa verd tagasi südame vasakusse vatsakesse, rakendab süda normaalselt suuremat jõudu vere paiskamiseks vereringesse - inimesel avaldub see tavaliselt väsimuse, hingelduse ja südamepekslemisena.
Haiguse esinemissagedus on 5:10 000 isiku kohta ning sagedamini haigestuvad mehed vanuses 30-60 eluaastat.

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Normaalselt pumpab süda verd vasakust vatsakesest aordi kaudu suurde vereringesse. Aordiklappide puudulikkuse korral ei täida nad oma tavalist sulgurifunktsiooni ning veri kandub osaliselt tagasi vasakusse vatsakesse, mistõttu tekib suure vereringe puudulikkus. Vasak vatsake pakseneb (hüpertrofeerub) ning tema õõs suureneb. Lõpptulemusena võib kujuneda „härja süda“ (cor bovinum –ld.k).
Täiskasvanutel võivad aordiklappe kahjustada reuma, endokardiit, anküloseeriv spondüliit ning kõrge (diastoolne) vererõhk; lastel aga kaasasündinud südamevatsakeste vaheseina defekt.

Sümptomid ehk avaldumine

Esmalt tekib hingeldus kas pingutusel, pikali asendis või hoogudena öösel magades. Kaasneb ka südamepekslemine.
Esineb kiire „laksuv“ pulss ning kõrgeneb süstoolne vererõhk (diastoolne aga langeb).
Iseloomulikuks sümptomiks on ka pidev väsimus ning pingutusel võib tekkida nõrkus ja minestus.
Kui suurenenud verehulk vasakus vatsakeses kandub tagasi vasakusse kotta ning kopsuvereringesse, võib tekkida kopsuturse.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Esmasel läbivaatusel leitakse iseloomulik kiire pulss, süstoolse vererõhu tõus ning diastoolse vererõhu langus (suur pulsirõhk). Südame kuulatlusel on eristatav kahin, mis võib esineda ka reiearteril. Kaelal võib näha olla unearterite pulsseerimine.
Rindkere röntgenülesvõttel ilmneb südame laienemine, elektrokardiogrammil vasaku vatsakese ülekoormused tunnused.
Ehhokardiograafial (südame ultraheliuuring) saab hinnata klappide seisundit, verevoolu iseärasusi, südame kambrite mõõtmeid ning südame töö efektiivsust.
Tihti kasutatakse ka angiograafiat ehk südame veresoonte seisundi hindamist kateetri abil sinna viidava kontrastainega, kuna ca 20%-l neil isikutel on kaasuvana ka südame isheemiatõbi.

Ravivõimalused

Valdavalt on ravi kirurgiline (aordiklapi asendamine).
Tablettravina kasutatakse digoksiini, nitraate ning vererõhu ravimeid. Ravikompleks sõltub isiku seisundist ning haiguse kulu raskusest.

Prognoos

Kirurgilise sekkumisega on aordiklapi puudulikkus ravitav. Kui enne lõikust on juba välja kujunenud südamepuudulikkus, siis see jääb tavaliselt püsima, kuid ei süvene. Tüsistusena võib tekkida endokardiit või kopsuturse.

Ennetamine

Aordiklapi puudulikkust ei saa ennetada, kuid oluline on seda põhjustavate haiguste korrektne ravi, mis aitab vältida tüsistusi.

Kasutatud kirjandus:
The Merck Manual, 1992
Harrissons Principles of Internal Medicine, 1998
Sisehaigused, 1999