Aju traumaatilised hematoomid
ka epiduraalne hematoom; subduraalne
hematoom; ajutrauma Haematoma intracranialis (haematoma epidurale et
haematoma subdurale) (ld.k) Intracranial traumatic hematomas (epidural
hematoma and subdural hematoma) (ingl.k)
Seletus Aju traumaatilised hematoomid on peatrauma
tagajärjel tekkivad verekogumikud ajukestade vahel.
Ülevaade Aju kestade vahele tekkinud hematoomid võivad
põhjustada koljusisese rõhu ohtlikku tõusu, mis ilma kiire arstiabita võib viia
surmale. Nii nagu kõiki traumasid, esineb ka aju traumaatilisi hematoome rohkem
meestel.
Tekkepõhjused ja mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja mehhanismid
Lisaks sellele, et aju paikneb kaitsvas koljuõõnes, on ta kaetud 3 kestaga:
Välimine ehk kõvakest, keskmine ehk
ämblikvõrkkest ning sisemine (vahetult aju kattev) ehk
soonkest. Löögi, põrutuse
vms tagajärjel liigub aju kinnises koljuõõnes kiirendatult edasi-tagasi ning
põrkub vastu koljuseina. Rebenevad
ajukestad ja veresooned ning nende kestade
vahele tekivad verevalandused, moodustub verekogumik
ehk hematoom.
Tavapärase pea liikumise korral
kaitseb aju põrutuse eest ajuvedelik ehk liikvor, kuid suure
jõu korral sellest ei piisa. Kuna aju paikneb suletud ruumis, siis on
hematoom oma suure mahu tõttu takistuseks aju normaalsele
töötamisele. Haiguse ilmingud avalduvadki tingituna hematoomi
survest ajule.
Sümptomid ehk avaldumine
Koljusisese hematoomiga haiged on raskes seisundis ning
vajavad viivitamatult arstiabi. Tavaliselt kaotab inimene
teadvuse, kuna ruumi nõudev verekogum surub ajule ning võib
põhjustada ajuturse. Sellest tulenevalt on haige
koomas, pupillid ei reageeri valgusele (või
reagrreivad loiult) ning tekivad
hingamishäired. Inimese elu päästmiseks tuleb hematoom
võimalikult kiiresti eemaldada.
Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks
Teadvuseta või teadvushäiretega inimese puhul hinnatakse mitmeid näitajaid,
mis aitavad selgitada, kas tegemist võib olla traumaga või näiteks mürgistusega.
Vaadatakse, kas ja kuidas inimene hingab,
reageerib kõnele, puudutustele, hinnatakse silmade
reaktsiooni valgusele ja väliseid trauma
tundemärke. Alati teostatakse võimalikult kiiresti
kompuutertomograafiline uuring, et täpsustada diagnoosi.
Sellest uuringust tavaliselt piisab, lisaks teostatakse mitmeid raskes
seisundis haigele olulisi vereanalüüse jms.
Ravivõimalused
Ajusisesed hematoomid nõuavad peaaegu alati kirurgilist
eemaldamist. Kohe diagnoosi püstitamise järgselt teostatakse
operatsioon, mille käigus avatakse kolju ning eemaldatakse
ohtlik verekogum. Operatsiooni järgselt haige seisund paraneb oluliselt,
kuid tervenemiseks kulub pikk aeg.
Prognoos
Kui koljusisese hematoomiga haige saab kiiresti arstiabi, ei ole prognoos
halb. Prognoosi määrabki peamiselt aeg, mis trauma ja
operatsioon vahele jääb: mida pikem on see periood, seda suurem tõenäosus on
jääkkahjustuste tekkimiseks. Sagedane on peavalude ning mälukaotuse püsimine
trauma järgselt. Lisaks võib avalduda langetõbi ehk epilepsia. Ajutraumaga haige
lõplikku paranemisastet saab hinnata alles paar aastat peale traumat.
Ennetamine
Ajutraumade ärahoidmiseks on raske soovitusi anda. Kuna epiduraalne hematoom
on sage ka laste hulgas, on oluline õpetada lapsi õigesti liiklema, et vältida
autoõnnetusi. Samuti tuleb jalg- või mootorrattaga sõites kanda kiivrit ning
autos kinnitada turvavöö. Siiski ei ole alati võimalik ajutraumat vältida
(näiteks vägivaldselt tekitatud verevalandused).
|