Amblüoopia

ka laisa silma sündroom
Amblyopia (lad. k)
Amblyopia (ingl.k)

Seletus
Silma nägemisfunktsiooni mittekasutamisel tekkiv nägemise kadu ühes või mõlemas silmas.

Ülevaade
Tavaliselt on amblüoopilisel silmal nägemishäire. Inimene ei kasuta seda silma ning aju "unustab" seetõttu selle silma olemasolu. Kuna üks silm saadab ajju terava, teine häguse pildi, kasutab aju ainult teravat pilti. Õigeaegse nägemishäire ravi korral silma aktiivsus taastub. Ravimata amblüoopia viib nägemise täieliku kadumiseni.

Tekkepõhjused ja -mehhanismid

Lapse nägemismeel areneb täielikult välja 9.-11. eluaastaks. Amblüoopia puhul toimub areng aju nägemiskeskuses (kuklasagaras) moonutatult, nii et kuigi anatoomiliselt on silmadega kõik korras, hakkab nägema vaid üks silm.

Strabism ehk kõõrdsilmsus – kõige sagedasem amblüoopia põhjus. Kuna silmad vaatavad eri suundades, saadetakse ajju kaks erinevat pilti. Et mitte tekitada kahelinägemist, valib aju välja ühe silma pildi.

Anisometroopia – silmad on erineva nägemisteravusega. Näiteks kui üks silm on tugevalt lühinägelik, siis aju valib välja selgema pildi (lühinägeliku silma saadetud pilt on hägusem) ja hakkab kasutama ainult tervet silma.

Katarakt – katarakt ehk läätse hägustumine vähendab nägemisteravust. Aju valib välja jällegi teravama pildi ning kataraktiga silm muutub "laisaks".

Ptoos ehk ülalau allavaje – valgus ei satu silma ning silma ei kasutata. Selles silmas võib tekkida amblüoopia.

Toitumine – mõned teadlased on arvamusel, et ka teatud toitainete puudus ning mürgid võivad põhjustada amblüoopiat – tubakas, alkohol, B-grupi vitamiinide puudus.

Sümptomid ehk avaldumine

Häiritud on stereonägemine. Sellest tulenevalt ei oska selline inimene hinnata kaugusi ja sügavusi.

Ühes või mõlemas silmas esineb nägemishäire.

Lapse puhul on oluline tähele panna, et

• Lugedes või televiisorit vaadates pigistab laps ühe silma kinni .

• Midagi vaadates pöörab laps ebaloomulikult pead objekti poole – vaatab ühe silmaga, kusjuures teine silm on suunatud hoopis mujale, kaugusse.

Lapsed ise kurdavad harva kehva nägemise üle, seetõttu peavad vanemad oma lapsi hoolikalt jälgima.

Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks

Diagnoositakse teiste haiguste välistamise abil.

Kontrollitakse nägemisteravust selleks ettenähtud tabelite abil.

Refraktsiooni määramine –spetsiaalse aparaadi abil saadakse infot silma valgustmurdvate omaduste kohta. Vajadusel saab selle aparaadiga määrata ka sobivad prillid.

Silmapõhja uuring - silma tilgutatakse pupilli laiendavaid tilku ning seejärel vaadatakse suurenduse all läbi pupilliava silmapõhjasid. Mõned tunnid võib nägemine olla hägune, kuid ravimi toime kadumisel nägemine normaliseerub. Selle abil välistatakse silmasisesed haigused.

Stereonägemise kontroll. Selleks kasutatakse spetsiaalseid 3D prille, mille abil inimene peab nägema stereopilti. Amblüoopiat põdevad inimesed ei ole suutelised stereopilti nägema.

Ravivõimalused

Kui amblüoopiat ei ravita lapseeas, mil nägemiskeskus on veel arenemas st. hiljemalt 9-11-aastaselt, tekib pöördumatu nägemise kahjustus.

Esimene samm amblüoopia ravis on kõrvaldada nägemishäire – opereerida katarakti või ptoosi või korrigeerida refraktiivset, valgust moduleerivat, häiret. Teiseks sammuks on terve, hästi nägeva silma kinnikatmine. See sunnib aju kasutama "laiska" silma ning stimuleerib nägemiskeskuse arengut. Kõige efektiivsem on ravi enne 9.eluaastat.

Prognoos

Mida varem amblüoopia diagnoositakse, seda parem on prognoos. Ravi tulemused sõltuvad ka amblüoopia raskusastmest. Ravimata amblüoopia puhul jääb haige silm pimedaks.

Riskitegurid

Amblüoopia tekke riski suurendavad seisundid, mille puhul on häiritud valguse sattumine silma, näiteks ptoos või läätse hägusus, samuti tugevad refraktsioonihäired ning kõõrdsilmsus (strabism).

Ennetamine

Lapse silmi tuleb kontrollida kohe peale sündi, seejärel regulaarselt esimese eluaasta jooksul ning 3- ja 5-aastaselt. Õigeaegse diagnoosi puhul on võimalik alustada varajast ravi ning sellega ära hoida püsivat nägemise kadu.