Ajuarteri aneurüsm
ka ajuarteri kotjas
laienemine Aneurysma intracraniale (ld. k.) Intracranial
Aneurysm, Cerebral Aneurysm (ingl. k.)
Seletus Aneurüsm on veresoone, antud juhul ajuarteri
seina nõrgenemisest ja vererõhu survest tingitud arteri paikne kotjas laiend.
Ülevaade Ajuarteri aneurüsm esineb 20-aastaste hulgas
väga harva, ent arvatakse, et üle 65-aastaste seas kuni 5%-l elanikkonnast.
Tavaliselt jääb aneurüsmi esinemine märkamata, ta võidakse avastada mingil
muul põhjusel tehtud aju-uuringu käigus. Aneurüsmi lõhkemise korral tekivad
rasked, sageli eluohtlikud sümptomid. Õigeaegse kirurgilise
ravi korral on võimalik täielik või osaline
paranemine.
Tekkepõhjused ja mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja mehhanismid
Ajuarterite aneurüsmid võivad olla kaasasündinud või
elu jooksul tekkinud. Viimasel juhul võib põhjuseks olla
kõrgenenud vererõhk, arterioskleroos,
seennakkus: nn. mükootiline aneurüsm,
peatrauma. Viimasel ajal seostatakse aneurüsmi tekkimist ka
regulaarse kokaiini kuritarvitamisega. Veresoone seina
nõrkust seostatakse lihaskihi puudumisega mingis seina osas,
vastav piirkond venib kotikujuliselt või käävjalt välja, eriti
kõrgenenud soonesisese rõhu tingimustes.
Sümptomid ehk avaldumine
Enamasti ei põhjusta ajuarteri aneurüsmi olemasolu iseenesest mingeid
kaebusi, tegemist on nn. asümptomaatilise aneurüsmiga. Suuremate aneurüsmide
puhul võivad naaberkudedele rõhumise tõttu tekkida peavalu,
mõnikord pulseeriv; iiveldus; pearinglus;
oksendamine; nägemishäired;
näovalu ning teadvuse
kadu.
Ajuarteri aneurüsmi ohtlikkus seisneb selles, et ta võib ootamatult rebeneda
ehk ruptureeruda, sageli seoses füüsilise pingutusega. Tekib
ajuverejooks ehk ajuhemorraagia ehk
insult või isegi surm.
Sageli
tekivadki esimesed haigustunnused aneurüsmi rebenemise tõttu. Ilma mingi
eelhoiatuseta, näilise heaolu tingimustes tekib järsku ülitugev
peavalu, millele võib järgneda teadvuse kadu. Edasi võib areneda
kooma, kuid enamasti teadvus taastub, esineda võivad samad
sümptomid, mis rebenemata aneurüsmi puhul, ent tekkida võivad ka
krambid, mingi piirkonna halvatus,
kuklakangestus ja -valu,
palavik.
Juba rebenenud aneurüsmi puhul võivad tekkida uus verejooks
aneurüsmist, eriti esimestel rebenemisjärgsetel päevadel; vesipea ehk
hüdrotsefaalia ehk ajuvedeliku kogunemine äravoolutee
ummistumise tõttu; reflektoorne rebenenud veresoone ahenemine ehk
vasospasm.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Aneurüsmi rebendi kahtlusel teostatakse otsekohe aju
kompuutertomograafiline uuring, millega on võimalik diagnoosida
ajuverevalumit. Täiendava uuringuna võidakse uurimiseks võtta
lülisambakanalist ajuvedelikku, kust otsitakse
võimaliku ajuverejooksuga sinna sattunud vererakke.
Täpse aneurüsmi asukoha kindlaks määramiseks teostatakse ajuarterite
angiograafiline uuring, mis annab infot, millisel ajuveresoonel
aneurüsm paikneb ja kui suur ta on. Haige üldseisundi paremaks hindamiseks
võidakse teha vereanalüüs.
Rebenemata ajuarteri aneurüsmi leidmiseks võidakse kasutada aju
magnettomograafilist uuringut.
Ravivõimalused
Ravi eesmärgiks on korduva verejooksu ärahoidmine (oht selleks on suurim
esimestel rebendijärgsetel päevadel); vesipäisuse ravi; vasospasmi ehk
aju veresoonte ahenemise ravi.
Esmalt püütakse stabiliseerida vererõhk, jälgitakse
elulisi näitajaid nagu südametöö ja hingamissagedus. Ravimeid
kasutatakse valuvaigistamiseks; iivelduse, oksendamise ja
pearingluse vältimiseks; vasospasmi vastu võitlemiseks.
Peaaegu alati on paranemise eelduseks kirurgiline ravi.
Traditsiooniline operatsioon seisneb metallklambri asetamises veresoonele nii,
et suletakse vere väljapääs rebendist, kuid mitte takistades vere voolamist
aneurüsmist edasi.
Alternatiivne võimalus on veresoonesisese ehk endovaskulaarse
sondiga aneurüsmi ummistamine röntgenkontrolli all. Hüüvete
tekitamiseks viiakse aneurüsmi sisse peenest traadist kerakesed, see on nn.
endovaskulaarne koilimine.
Hea üldseisundi ja teadvusel oleku korral püütakse opereerida esimese 3 päeva
jooksul aneurüsmi lõhkemisest vältimaks korduvat verejooksu. Raske üldseisundi
ja sügavate teadvushäirete ning kooma korral oodatakse operatsiooniga
üldseisundi paranemiseni, kuna esimestel juhtudel ei anna opereerimine olulist
raviefekti. Vesipäisuse raviks kasutatakse ajuvedeliku
dreneerimist.
Prognoos
Prognoos sõltub aneurüsmi asukohast ja suurusest, elueast, üldisest
tervislikust seisundist. Oluline on varajane diagnoosimine ja ravi. Esmase
aneurüsmi lõhkemise puhul on suremus umbes 35%, 15% sureb
lähinädalatel korduva verejooksu tõttu. Õigeaegse ja eduka kirurgilise ravi
korral on võimalik ka täielik paranemine neuroloogiliste jääknähtudeta või
osaline paranemine mingi neuroloogilise häire püsimajäämisega.
Ennetamine
Aneurüsmi tekkimise või rebenemise riski vähendavad järgmised abinõud:
suitsetamise lõpetamine või vältimine; vererõhu kontrolli all hoidmine;
konsulteerimine arstiga suukaudsete rasestumisvastaste vahendite tarvitamise eel
ja ajal; normaalse kehakaalu säilitamine; kokaiini kasutamise
vältimine.
|