Antraks

ka siberi katk;
Põrnatõbi;
Anthrax (ingl.k.)

Seletus
Siberi katk on Bacillus anthracis (bakteri) poolt põhjustatud nakkushaigus, mis esineb peamiselt taimtoidulistel loomadel (veis, lammas, hobune, kits), kuid nakatuda võivad ka inimesed.

Ülevaade
Bacillus anthracis kuulub pinnase normaalsesse mikrofloorasse mitmes piirkonnas üle maailma, ka Eestis. Soodsate tingimuste korral on bakter võimeline pinnases paljunema.
Viimane teadaolev haigusjuht Eestis registreeriti 1968. aastal, üksikuid loomade haigestumisi on registreeritud ka 1990. aastatel.
Siberi katku tekitajat Bacillus anthracis saab kasutada efektiivse bioloogilise relvana - antraksi kopsuvorm osutub surmavaks 80%-l juhtudest, haigusetekitajat saab edukalt levitada piisknakkusena ning toota suurtes kogustes ilma märkimisväärsete investeeringuteta.

Tekkepõhjused ja -mehhanismid

Loomad nakatuvad eostega saastunud taimede söömisel, inimesed otseste kontaktide puhul haigete loomadega, nende produktide töötlemisel (nahk, vill) või haigusesse surnud looma liha söömisel.

Antraksi nahavorm moodustab 95% kirjeldatud juhtudest ja on enamasti põhjustatud kokkupuutest nakatunud loomade või nende produktidega. Eosed sisenevad nahka väikeste vigastuste kaudu, muutuvad eluvõimelisteks bakteriteks ning hakkavad tootma toksiine ehk mürkaineid.

Antraksi kopsuvorm tekib 1-2 mm läbimõõduga eoste sissehingamisel, kusjuures oluline on kopsu sattunud eoste kogus. Mikroorganismid satuvad edasi kopsu ümbruses paiknevatesse lümfisõlmedesse, põhjustades nende nekroosi  ehk lagunemist. 

Antraksi soolevorm tekib 2-5 päeva jooksul pärast saastunud loomsete produktide söömist. Bakterid paljunevad ja toodavad toksiine soole lümfaatilises koes ja soolte ümber paiknevates lümfisõlmedes.

Sümptomid ehk avaldumine

Nahavormi puhul tekib 3-5 päeva peale nakatumist nahale putukahammustusega sarnanev väike valutu sügelev sõlmeke.
24-36 tunni jooksul saab valutust sõlmekesest villidega ümbritsetud haavand, mille lagunev keskosa kattub iseloomuliku musta koorikuga.
Haavand ei ole valus, mäda sealt ei eritu; kuid haavandi ümber on turse (eriti väljendunud on see pea- ja kaelapiirkonnas). 1-2 nädalaga haavand kuivab ja koorik eraldub. Nahavormiga võib kaasneda palavik, halb enesetunne, peavalu ning haaratud piirkonnas lümfisoonte ja lümfisõlmede põletik.

Kopsuvormi puhul on aeg nakatumisest kuni esimeste sümptomiteni keskmiselt 10 päeva. Alguses jääb mulje, et tegemist on lihtsa külmetushaigusega, kuid 1-3 päevaga kujuneb välja üliraske seisund.
Kopsupõletikku tavaliselt ei teki, vaid kujuneb hoopiski rindkeres paiknevate lümfisõlmede lagunemisest põhjustatud põletik rindkereõõnes  ehk hemorraagiline mediastiniit. Enamasti põhjustab surma paljude elundite puudulikkus ehk elundite töövõime oluline langus.

Soolevormile on iseloomulik kõhuvalu, kõhukinnisus või verine kõhulahtisus ja palavik. Surma põhjuseks on enamasti soole mulgustumine ehk perforatsioon ning toksiinidest põhjustatud šokk.

Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks

Uuritav materjal sõltub haiguse kliinilisest vormist.
Nahavormi puhul uuritakse Bacillus anthracis suhtes haigukoldest võetud koetükikesi, kopsuvormi puhul tehase haigustekitaja avastamiseks analüüse rögast ning soolevormi puhul väljaheitest.
Kõikide kliiniliste vormide puhul võib uuritavaks materjaliks olla veri.

Ravivõimalused 

Siberi katku ravitakse antibiootikumidega. Suureks probleemiks võib osutuda võimalus, et biorelvana kasutatakse antibiootikumiresistentseid ehk antibiootikumravile mittealluvaid bakteri alaliike.
Praegu soovitatakse siberi katku raviks kasutada tsiprofloksatsiini, mida manustatakse 60 ööpäeva jooksul.

Prognoos

Nahavormi puhul on suremus 5-20%. Antibiootikumravi ei muuda nahavormi kulgu, kuid pärsib turse laienemist ja tüsistuste teket.
Kopsuvormi puhul sureb 80% haigestunutest 1-3 päeva jooksul peale üliraske seisundi väljakujunemist. Antibiootikumravi võib muuta haiguse kulgu ainult siis, kui seda rakendatakse väga varajases staadiumis.
Soolevormi puhul on suremus samuti suur. Juhul, kui tüsistusi (soole mulgustumine, septiline šokk) ei teki, paranetakse umbes 2 nädalaga.

Ennetamine

Siberi katku profülaktikaks kasutatakse antibiootikume - tsiprofloksatsiini manustamist 60 ööpäeva vältel.
Vaktsineeritakse isikud, kellel esineb suur tõenäosus nakatuda - veterinaarid, jahimehed; naha-, karvade ja villa töötlemisega tegelevad inimesed. Kasutatakse ka koduloomade vaktsineerimist. 
Inimeste nakkuste vältimiseks on väga oluline jälgida loomade haigusi ja põletada või matta haigestunud loomade korjused.
Tähtsad on ka kaitseriietus ja kindad potentsiaalselt ohtlike materjalide käsitlemisel.
Riskigrupid on seotud elukutsega - ohustatud on inimesed, kes puutuvad kokku loomsete saadustega (nahad, karvad, vill) või loomadega (talunikud, veterinaarid, jahimehed).