1
logo
2
 
Uudised Kuhu minna KÜSI ARSTILT Trükised Testid Tervis Toitumine Tervisesport Blogi SEKSUAALSUS
TEEMAKESKUS

AllergiaDepressioonDiabeetInsultKolesteroolKõhuhädadKõrge vererõhkKülmetused-viirusedKüüned-nahk-juuksedSilmadSuuhaigusedSõltuvusTromboosUnehäiredValuVähkÄrevushäire


Kas oled olnud aastal 2012 tavapärasest tihedamini haige?
EI
Pigem mitte
Jah
Ei ole peaaegu kunagi haige
Koostööpartnerid






Haigused ja seisundid: ABCDEFGHIJKLMNOPQRSZTUVWÕÄÖÜ
A hemofiilia
Abstinentsisündroom
Abstsess
Addisoni tõbi
Adenoidid
Adenomüoom
Adenomüoos
Adipoossus
Afaasia
Afoonia
Aftoosne stomatiit
Agranulotsütoos
AIDS
Aju traumaatilised hematoomid
Ajuarteri aneurüsm
Ajukasvajad
Ajukelmepõletik
Ajuripatsi kasvaja
Ajutrauma (aju hematoom)
Akne
Akondroplaasia
Albinism
Alfa-1-antitrüpsiini puudulikkus
Alkoholi võõrutussündroom
Alkoholimürgistus
Alkohoolne fetopaatia
Alkohoolne maksahaigus
Allergia
Allergiline nohu
Alopeetsia
Alzheimeri tõbi
Amblüoopia
Amfetamiin
Amneesia
Amüloidoos
Amüloidoos, neerudes
Amüotroofiline lateraalskleroos
Anaalfissuur
Anafülaksia
Angiin
Anküloseeriv spondüliit
Anoreksia
Anosmia
Antibiootikumidest põhjustatud kõhulahtisus
Antraks
Aordi dissektsioon
Aordi lõhustav aneurüsm
Aordianeurüsm
Aordiklapi puudulikkus
Aordiklapi stenoos
Apenditsiit
Askaridoos
Astigmatism
Astma
Astrotsütoom
Astsiit
Ateroskleroos
Atoopiline dermatiit
Atrioventrikulaarne blokaad
Atroofiline nohu
Atroofiline vaginiit
Autism
Autoimmuunne hepatiit

Allergia

ka ülitundlikkus
Allergy (ingl.k)

Seletus
Allergia on ebatavaliselt äge immuunvastus ainetele ehk allergeenidele, mis tavaliselt taolist reaktsiooni ei tingi.

Ülevaade
Allergiat esineb suhteliselt sageli. Vastavalt sellele, mille suhtes ülitundlikkus tekib, tuntakse toiduallergiat, heinapalvikku, tolmu- ja ravimiallergiat ning veel mitmeid erinevaid allergia tüüpe.
Allergiat võib esineda igas vanuses: imikutel on sagedaseks probleemiks mähkmeallergia, noortel heinanohu jne.


Tekkepõhjused ja –mehhanismid
Sümptomid ehk avaldumine
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Ravivõimalused
Prognoos
Ennetamine

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Allergia on immuunsüsteemi ebatavaliselt äge reaktsioon mingi aine suhtes. Tavapäraselt tegeleb immuunsüsteem bakterite, viiruste ning toksiinide kahjutuks tegemisega ehk omab kaitsvat ülesannet.
Aineid, mille suhtes organism on ülitundlikuks muutunud, nimetatakse allergeenideks. Nendeks võivad olla toiduained, õietolm, kodutolm, kemikaalid,  loomad, ravimid vms.

Esmakordsel allergeeniga kokkupuutel tekib tavaliselt tagasihoidlik reaktsioon, mis tingib antikehade ehk kaitsekehade tekke inimese organismis. Teistkordsel kokkupuutel tekib aga äge reaktsioon, mis võib avalduda mitmesuguste erinevate haigusnähtudena (sügelemine, kollaps, kõhulahtisus jne).
Põhimõtteliselt võib allergilisi reaktsioone jagada kaheks: ühed, mis on üliägedad ning eluohtlikud (anafülaktiline reaktsioon) ning teised, mis on kergemakujulised ning elu ei ohusta.
Allergia võib olla bronhiaalastma tekke algpõhjuseks.

Sümptomid ehk avaldumine

Sagedamini esinevad hingamisteede sümptomid: vesine nohu, aevastamine, köha, hingamisraskused. Lisaks tavaliselt ka pisaravool.
Nahanähtudena avalduv allergia põhjustab naha punetust, sügelemist ning nahapinnale võivad tekkida kublad (urtikaaria).
Toiduallergia põhjustab sagedamini iiveldust, oksendamist, kõhuvalu ja –lahtisust.
Kõikide ülitundlikkuse tüüpide korral võib kaasneda peavalu.
Allergiast tingitud astamle on iseloomulikud hingeldus- ning õhupuudushood.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Allergiat aitavad diagnoosida tüüpilised sümptomid ja kaebused. tavaliselt tehakse põhjalik küsitlus erinevate allergeenidega kokkupuute kohta, et selgitada võimalik põhjustaja.
Kõige levinum allergia diagnoosimise viis on nahatestide tegemine. Peene nõelaga kantakse nahale erinevate sagedasemate allergeenide ekstrakte ning jälgitakse reaktsiooni. Võimaliku allergeeni kohale ilmub normist suurem punetus ning nahaturse.
Siiski ei ole alati võimalik testidega allergeeni leida, sel juhul peab proovima piirata erinevate ainete kasutamist (šampoonid, toiduained, ravimid jne) ning samal ajal jälgima allergia teket/kadumist.

Vereanalüüsis iseloomustavad allergiat eosinofiilide ning immunglobuliin E kõrgem sisaldus.

Ravivõimalused

Ravi oleneb sümptomite tugevusastmest ning esinemise sagedusest.
Ägedal allergilise reaktsiooni tekkel kasutatakse kohest ravi antihistamiinsete ravimitega (tavegyl, dimedrol). Apteekides on ka käsimüügis saadaval uuemad allergiaravimid Zyrtec ja Claritin, mis ei põhjusta uimasust nagu klassikalised antihistamiinikumid.
Kui allergeen on tuvastatud, peab sellest hoiduma.
Paikseks raviks (näiteks nahanähtude korral) kasutatakse glükokortikoidhormoone sisaldavaid kreeme ja salve.
Soovitav on nahahoolduseks kasutada lõhnaainetest vabastataud seepe ning kreeme ja šampoone.
Astma raviks kasutatakse väga erinevaid aineid, vastavalt haiguse iseloomule ning raskusele. Allergilise hingeldushoo ajal kasutatakse bronhe lõõgastavaid inhaleeritavaid ravimeid.
Imikute mähkmeallergia puhul aitavad sageli õhuvannid ning teise firma mähkmete kasutamisele üleminek. Paikselt võib lühiajaliselt kasutada väikese hormoonisisaldusega kreeme.

Prognoos

Olenevalt allergia tugevusest ning allergeenide arvust on prognoos erinev. Kui ülitundlikkus on tekkinud näiteks ühe toiduaine suhtes, siis seda vältides ei pruugi allergia enam avalduda.
Mitmetele ainetele ülitundlikel inimestel on tavaliselt vajalik pidevalt kasutada hüpoallerdgilisi nahahooldusvahendeid, võimalusel vältida ülitundlikkust põhjustavate ainetega kokkupuudet ning pidevalt kanda kaasas allergiavastaseid ravimeid.
Astma korral on ravi sageli pikaajaline, vahel ka eluaegne.

Ennetamine

Arvatakse, et rinnapiima saavatel lastel esineb allergiat vähem. Kui allergia on juba tekkinud, aitab seda ennetada vaid allergeeni tuvastamine ning vältimine.

Kasutatud kirjandus:
The Merck Manual, 1992
http://www.nlm.nih.gov/medlineplus/ency
Harrisons Principles of Internal Medicine, 1998





 
3   4
© 2009-2012 inimene.ee