Allergia
ka ülitundlikkus Allergy
(ingl.k)
Seletus Allergia on ebatavaliselt äge immuunvastus
ainetele ehk allergeenidele, mis tavaliselt taolist reaktsiooni
ei tingi.
Ülevaade Allergiat esineb suhteliselt sageli. Vastavalt
sellele, mille suhtes ülitundlikkus tekib, tuntakse
toiduallergiat, heinapalvikku, tolmu-
ja ravimiallergiat ning veel mitmeid erinevaid allergia
tüüpe. Allergiat võib esineda igas vanuses: imikutel on sagedaseks
probleemiks mähkmeallergia, noortel heinanohu jne.
Tekkepõhjused ja mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja mehhanismid
Allergia on immuunsüsteemi ebatavaliselt äge reaktsioon
mingi aine suhtes. Tavapäraselt tegeleb immuunsüsteem bakterite, viiruste ning
toksiinide kahjutuks tegemisega ehk omab kaitsvat
ülesannet. Aineid, mille suhtes organism on ülitundlikuks muutunud,
nimetatakse allergeenideks. Nendeks võivad olla
toiduained, õietolm,
kodutolm, kemikaalid,
loomad, ravimid vms.
Esmakordsel allergeeniga kokkupuutel tekib tavaliselt tagasihoidlik
reaktsioon, mis tingib antikehade ehk kaitsekehade tekke
inimese organismis. Teistkordsel kokkupuutel tekib aga äge
reaktsioon, mis võib avalduda mitmesuguste erinevate haigusnähtudena
(sügelemine, kollaps,
kõhulahtisus jne). Põhimõtteliselt võib allergilisi
reaktsioone jagada kaheks: ühed, mis on üliägedad ning
eluohtlikud (anafülaktiline reaktsioon) ning
teised, mis on kergemakujulised ning elu ei ohusta. Allergia
võib olla bronhiaalastma tekke algpõhjuseks.
Sümptomid ehk avaldumine
Sagedamini esinevad hingamisteede sümptomid: vesine nohu,
aevastamine, köha,
hingamisraskused. Lisaks tavaliselt ka
pisaravool. Nahanähtudena avalduv allergia põhjustab naha
punetust, sügelemist ning nahapinnale võivad
tekkida kublad (urtikaaria). Toiduallergia põhjustab
sagedamini iiveldust, oksendamist,
kõhuvalu ja lahtisust. Kõikide
ülitundlikkuse tüüpide korral võib kaasneda
peavalu. Allergiast tingitud astamle on iseloomulikud
hingeldus- ning õhupuudushood.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Allergiat aitavad diagnoosida tüüpilised sümptomid ja kaebused. tavaliselt
tehakse põhjalik küsitlus erinevate allergeenidega kokkupuute
kohta, et selgitada võimalik põhjustaja. Kõige levinum allergia diagnoosimise
viis on nahatestide tegemine. Peene nõelaga kantakse nahale
erinevate sagedasemate allergeenide ekstrakte ning jälgitakse reaktsiooni.
Võimaliku allergeeni kohale ilmub normist suurem punetus ning nahaturse.
Siiski ei ole alati võimalik testidega allergeeni leida, sel juhul
peab proovima piirata erinevate ainete kasutamist (ampoonid,
toiduained, ravimid jne) ning samal ajal jälgima allergia teket/kadumist.
Vereanalüüsis iseloomustavad allergiat
eosinofiilide ning immunglobuliin E kõrgem
sisaldus.
Ravivõimalused
Ravi oleneb sümptomite tugevusastmest ning esinemise sagedusest. Ägedal
allergilise reaktsiooni tekkel kasutatakse kohest ravi antihistamiinsete
ravimitega (tavegyl, dimedrol). Apteekides on
ka käsimüügis saadaval uuemad allergiaravimid Zyrtec ja
Claritin, mis ei põhjusta uimasust nagu klassikalised
antihistamiinikumid. Kui allergeen on tuvastatud, peab sellest
hoiduma. Paikseks raviks (näiteks nahanähtude korral) kasutatakse
glükokortikoidhormoone sisaldavaid kreeme ja
salve. Soovitav on nahahoolduseks kasutada
lõhnaainetest vabastataud seepe ning kreeme ja
ampoone. Astma raviks kasutatakse väga erinevaid aineid, vastavalt haiguse
iseloomule ning raskusele. Allergilise hingeldushoo ajal kasutatakse
bronhe lõõgastavaid inhaleeritavaid ravimeid. Imikute
mähkmeallergia puhul aitavad sageli õhuvannid ning teise firma
mähkmete kasutamisele üleminek. Paikselt võib lühiajaliselt kasutada väikese
hormoonisisaldusega kreeme.
Prognoos
Olenevalt allergia tugevusest ning allergeenide arvust on prognoos erinev.
Kui ülitundlikkus on tekkinud näiteks ühe toiduaine suhtes, siis seda
vältides ei pruugi allergia enam avalduda. Mitmetele
ainetele ülitundlikel inimestel on tavaliselt vajalik pidevalt kasutada
hüpoallerdgilisi nahahooldusvahendeid, võimalusel vältida ülitundlikkust
põhjustavate ainetega kokkupuudet ning pidevalt kanda kaasas allergiavastaseid
ravimeid. Astma korral on ravi sageli pikaajaline, vahel ka
eluaegne.
Ennetamine
Arvatakse, et rinnapiima saavatel lastel esineb allergiat vähem. Kui allergia
on juba tekkinud, aitab seda ennetada vaid allergeeni tuvastamine ning
vältimine.
Kasutatud kirjandus: The Merck Manual, 1992 http://www.nlm.nih.gov/medlineplus/ency Harrisons
Principles of Internal Medicine, 1998
|