Aordiklapi stenoos
Stenosis valvae aortae (ld.k) Aortic
stenosis (ingl.k)
Seletus Aordi, suure südamest alguse saanud arteri,
suistiku ahenemine, mis põhjustab vere liikumise takistuse suurde
vereringesse.
Ülevaade Aordi stenoos ehk ahenemine on
väga raske haigus, mis ilma kirurgilise ravita võib viia
surmale. Samas esineb ka selliseid haigusvorme, mis oluliselt
kaebusi ei põhjusta. Haiguse sagedus on 5:10 000 inimese kohta, esinedes veidi
sagedamini meestel.
Tekkepõhjused ja mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja mehhanismid
Normaalselt pumpab süda verd vasakust vatsakesest
aordi kaudu suurde vereringesse. Aordi ahenemise korral ei jõua
piisav hulk verd ringesse ning see tingibki haiguse avaldumise. Pikaajalisel
haiguse kestmisel tekib tugevama löögijõu vajadusest südameseinte paksenemine
(hüpertroofia) ning vasema vatsakese maht seetõttu
väheneb. Valdav osa aordi stenoosidest on kaasasündinud,
kuigi sümptomid võivad tekkida alles täiskasvanutel. Lisaks
võib haigus tekkida reumaatilise kahjustuse tõttu,
hüpertroofilise kardiomüopaatia tüsistusena või ka vanadusest
tingitud aordiklappide kaltsifitseerumisest ehk
lubjastumisest.
Sümptomid ehk avaldumine
Aordi stenoosi puhul tuntakse nn sümptomite triaadi:
minestushood, pingutusel tekkiv hingeldus ning
stenokardia ehk valu rindkeres. Minestus tekib kas
südame rütmihäiretest või pingutusel tekkivast aju
verevarustuse puudulikkusest, samal põhjusel võib esineda ka
pearinglust. Valu (stenokardia) on
tingitud südame vähesest verevarustusest kas kaasuva veresoonte
lupjumise või otsestelt aordi ahenemise tõttu. Väikestelt arteritelt
mõõdetud pulss on nõrk (madal pulsi rõhk) ning vererõhk
on madal. Pikaajalisel haiguse kestmisel kujuneb ka südame
puudulikkus.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Esmasel arstlikul läbivaatusel leitakse südamel kahin, mis
sageli kandub kaelale (unearteritesse). Kõige informatiivsemaks on isiku
tüüpilised kaebused (minestushood, hingeldus ja
valu). Rindkere röntgenülesvõttel ning
südame ultraheliuuringul leitakse
kaltsifitseerunud aordiklapid ning paksenenud
südameseinad. Elektrokardiogrammil (südamefilm) ilmestuvad
südame vasaku vatsakese ülekoormus ning pärgarterite puuduliku verevarustuse
tunnused. Vajalikuks võib osutuda südame kateteriseerimine,
mille abil tehakse kindlaks kaasuva südame isheemiatõve olemasolu.
Ravivõimalused
Kuna aordi stenoos on kaasa sündinud, siis vahel võib diagnoos ilmneda
juhuslikul läbivaatusel (asümptomaatiline stenoos). Kui kaebusi
ei ole, jäävad sellised isikud vaid jälgimisele. Kaebusi põhjustava stenoosi
korral on vajalik piirata füüsilist koormust. Kui esineb juba
iseloomulik sümptomite triaad, siis selgitatakse kirurgilise ravi
vajadus (klappide asendamine,
balloon-valvuloplastika). Tablettravis
kasutatakse peamiselt südamepuudulikkust korrigeerivaid ravimeid
(diureetikumid, digoksiin jt) ning tähtsal
kohal on β-blokaatorite (metoprolool,
propranolool) kasutamine, et aeglustada pulssi ning seeläbi
parandada südame verevarustust. Olenevalt operatiivse ravi tüübist
kasutatakse ka antikoagulantravi (warfarin), millega
vähendatakse vere hüübivust ning trombembooliate tekke ohtu.
Prognoos
Kirurgilise raviga on võimalik paranemine, kuid enamasti jääb oht südame
rütmihäirete tekkimiseks. Ilma kirurgilise ravita on põhisümptomite tekkimise
järgselt elulemus 3-5 aastat. Haiguse komplikatsioonidena võivad tekkida
endokardiit, eluohtlikud rütmihäired ning raske südame puudulikkus.
Ennetamine
Aordi stenoosi ei saa ennetada, kuid saab ära hoida komplikatsioone ehk
tüsistusi (vt ülal).
Kasutatud kirjandus: The Merck Manual, 1992 Harrissons
Principles of Internal Medicine, 1998 Sisehaigused,
1999
|