Hüpohondria
ka haigusekartus Hypohondriasis (ingl.k)
Somatisatsioonihäire ka psüühikast põhjustatud
kehalised vaevused Somatisation disorder (ingl.k)
Seletus
Hüpohondria on
psüühikahäire, mis kuulub somatoformsete, kehalisi aistinguid põhjustavate,
häirete rühma ja on tingitud kindlast veendumusest, et esineb mingi kehaline
haigus ja see veendumus tugineb oma kehasümptomite vääral
tõlgendamisel. Somatisatsioonihäire kuulub samuti somatoformsete häirete rühma,
selle häire täpsed põhjused ei ole teada, kuid inimene
kannatab rohkete ja erinevate kehaliste vaevuste all, mida ei saa seletada
mingi kehalise haigusena.
Ülevaade
Somtoformsete häirete all mõeldakse niisuguseid
psüühikahäireid, mille sümptomid tunduvad olevat kehaliste haiguste omad, kuid
kehalise haigusega neid sümptomeid seletada ei saa. Somatoformsetele häiretele
on iseloomulik sage tervishoiuteenuste kasutamine, mis avaldub lühiajaliste
ravimistena erinevates raviasutustes ja arstide vahetamisena. Somatisatsioonihäire on niisuguse nimetuse all
suhteliselt uus diagnoos. Suur osa eritervishoiuteenuste sagedastest tarbijatest
kannatab somatisatsioonihäire all, kuigi selle kindlakstegemine võib sageli olla
keeruline. Häire algab enamasti varases täiseas, harilikult 20.
ja 30-nda eluaasta vahel, mõnikord murdeeas. Ameerikas tehtud uuringute põhjal
on selle esinemissagedus rahvastikus naistel 0,5-2,0% ja meestel umbes
kümnendik sellest sagedusest. Somatisatsioonihäirega inimesed külastavad tunduvalt
rohkem perearste kui psühhiaatreid.
Hüpohondria võib alata igas eas, enamasti on algus varases
täiseas. Hüpohondria levikust rahvastikus andmed puuduvad. Kerge muretsemine oma
tervise pärast on üsna levinud. Hüpohondrilist häiret on ilmselt meestel ja
naistel ühepalju.
Tekkepõhjused ja -mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja -mehhanismid
Somatoformsete häirete tekkepõhjusi ei tunta.
On küll teada, et somatisatsioonihäiret esineb perekonniti. Mõnede teooriate
järgi võib somatisatsioonihäire korral tegemist olla õpitud käitumisega, kuid
uuringutes ei ole see veel kinnitust leidnud. Arvatakse ka, et
somatisatsioonihäirega inimesel on raskusi oma emotsioonide äratundmisega
(aleksitüümia).
- Hüpohondrilisus võib olla vahendiks või püüdeks toime
tulla oma süütundega.
- Hüpohondrilisust on peetud ka õpitud häireks. Sageli hüpohondrilise
inimese läheduses on või on olnud inimene, kes on kannatanud sama haiguse all,
mida hüpohondriline isik arvab end põdevat.
Kriitiliseks sündmuseks võib saada ootamatute füüsiliste
sümptomite kogemine, mida eelnevalt on märgatud surnud sugulase juures või
mille olemasolust on kuuldud mingi haigusega seotult.
- Uskumus mingist kehalisest haigusest viib kehaliste
sümptomite valele tõlgendamisele koos ilmekate negatiivsete kujutlustega
(näit. kopsud lasevad ainult osaliselt õhku läbi, kasvaja haarab terve
organismi enda võimusesse jne.) Selline kehasümptomite tõlgendamine viib
ärevuse tekkele ja see omakorda võimendab kehalisi sümptomeid
(näit.südamekloppimist, õhupuudustunnet jne.)
-
Lisaks käivitavale mehhanismile on hulk psüühilisi protsesse, mis aitavad
käivitunud mehhanismi käigus hoida. Näiteks hoiab inimene valikuliselt oma
tähelepanu kehalistel protsessidel, reageerib ülitundlikult kehalistele
iseärasustele (näit. keha asümmeetrilisus, uriini või sülje värvus jne.)
Inimene paneb ka valikuliselt tähele, mida arst räägib. Näiteks inimesele
öeldakse, et tema vererõhk on käesolevalt normi piirides ja tuleks aja
möödudes uuesti kontrollida. Uuesti kontrollimise idee võetakse esitatud
kontekstist välja ja kinnitatakse endale, et nüüd on tõsiselt midagi korrast
ära, mis vajab jälgimist.
-
Inimene kasutab ka oma keha korduvat ülekontrollimist, see tekib
arvamusest, et siis väikseimgi muutus õigeaegselt avastatakse( näiteks tehakse
korduvalt sügavaid sissehingamisi, et kontrollida, kas kopsud funktsioneerivad
õigesti).
- Vältival käitumisel on hüpohondria korral samuti
mitmeid variante- võidakse vältida füüsilist pingutust, vältida mõtlemist
haigusele jne.
-
Turvakäitumisega püütakse vähendada haiguse tekkimise riski tulevikus(
näit. võetakse aspirini südamehaiguse kartuses, kuigi selleks puudub igasugune
meditsiiniline näidustus jne.)
Sümptomid ehk avaldumine
Somatisatsioonihäire korral esinevad rohked ja muutuvad kehalised sümptomid,
mida ei saa seletada ühegi kehalise haigusega. Need häirivad sümptomid on seotud
erinevate organitega ja iseloomulik on kaebus valule.
Enamasti ravivad sellise häire all kannatajaid nii esmatasandi arstid kui
eriala arstid, inimene võib selle häirega sattuda hõlpsasti nii "ravitsejate kui
alternatiivmeditsiiniga tegelejate juurde.
Enamik häire all kannatajaid on tarvitanud rohkesti
valuvaigisteid.,sõltuvusttekitavaid ravimeid, neile on tehtud palju kehalisi
uuringuid ja vahel isegi lõikusi. Uuringuleiud on enamasti normaalsed.
Kauakestnud sümptomid põhjustavad inimesele palju subjektiivseid kannatusi ja
põhjustavad probleeme pere- ja igapäevaelus. Inimene ise tunneb end haigena.
Somatisatsioonihäire korral on inimese tähelepanu pööratud
kehalistele ilmingutele, mida inimene tunneb ja neist põhjustatud
vaevustele.
Hüpohondria korral on hirmu ja mure põhjuseks inimesel
veendumus, et ta põeb mingit rasket kehalist haigust.
Tavaliselt kinnitub inimese tähelepanu ühele (harva kahele) organile või
elundsüsteemile. Psühhiaatrilise haiguse tunnetus inimesel endal sageli puudub.
Ameerikas tehtud uuringu põhjal mitme hüpohondrilise häire all kannatava inimese
psüühiline seisund paranes siis, kui nad haigestusid tõelisse kehalisse
haigusesse.
Inimesed tundsid alles siis, et arstid võtavad neid tõsiselt. Nii nagu
somatisatsioonihäregi korral , käivad inimesed selle häirega palju arstide
juures ja see häire põhjustab neile elulisi probleeme.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Somatoformsete häirete diagnoosimisel peab spetsialist olema veendunud, et ei
esineks mõnd kehalist haigust. Seepärast on nende inimeste puhul sageli vaja
teha väga mitmeid uuringuid - vereanalüüse, röntgenpilte jpm.
Kuna kaebused ei viita mingile konkreetsele kehalisele haigusele, siis võib
jääda inimene ka arsti jälgimisele - uuringuid ei tehta, kuid jälgitakse, kuidas
tema kehalised vaevused kulgevad ja muutuvad.
Olukordades, kus erinevad uuringud on juba mitmete arstide poolt teostatud ei
ole vaja lisauuringuid, sest need põhjustaks liigselt ärevust.
Diagnoosimise muudab raskeks asjolu, et ka paljude teiste psüühikahäirete
puhul ilmneb kehalisi sümptome (paanikahäire, üldistunud ärevushäire jne.) Nende
häirete puhul kehalised vaevused on sõltuvuses meeleolust, somatisatsioonihäire
korral aga ei sõltu vaevused meelolust.
Ravivõimalused
Somatoformsete häirete ravist teatakse väga vähe.
Nii hüpohondria kui somatisatsioonihäire korral on ravi aluseks head suhted
arsti ja haige vahel. Haiglaravi ei ole enamasti vajalik. Ravi alguses on tähtis, et arst kohtuks häire all
kannatajaga piisavalt tihti.
Somatisatsioonihäire korral, tuleks hoolega jälgida, et inimene ei kasutaks
sõltuvust põhjustavaid rahusteid (bensodiasepiine) liiga kaua.
Nii masenduse koosesinemisel somatisatsioonihäirega kui hüpohondria korral
soovitatakse antidepressante.
Somatisatsioonihäire korral soovitatakse veel käitumis-, rühma ja häirunud
peresuhete korral pereteraapiat.
Kognitiiv- käitumuslikus
psühhoteraapias on
välja töötatud programm hüpohondria raviks. Selle tulemuslikkuse kohta on
esialgu vähe andmeid. Töötatakse häiret põhjustavate nn. mudelitega.
Prognoos
Somatisatsioonihäire korral on tegemist pikaajalise häirega,
mille raskusaste on tavaliselt muutuv. Stressi mõjul haigus sageli ägeneb ja
olemasolevad sümptomid kas tugevnevad või tekib uus kehaline vaevus. Haiguse
kulgu täpselt ei teata, kuid täielikku paranemist tuleb ilmselt harva ette.
Inimest tuleb õpetada elama koos oma sümptomitega ja vajadusel osata sümptomeid
leevendada, tarvitades nõrku valuvaigisteid.
Ka hüpohondriline häire on tihti pikaajalise kuluga, kuigi
võib ette tulla ka sümptomite kadumist. Vähemalt ühe uuringu andmeil on tõhusaks
osutunud kognitiiv-käitumuslik psühhoteraapia.
Ennetamine
Esialgu puuduvad teadmised selles valdkonnas.
|