Hambakivi
Calculus dentalis subgingivalis
(supragingivalis)(lad. k.) Calculus (ingl. k.)
Selgitus Hambakiviks nimetatakse kõva kattu hammastel,
millesse on kogunenud kaltsiumi ja fosfori soolad sülje keemiliste omaduste
muutumise tõttu.
Ülevaade Hambakivi moodustumine hambapinnale on üsna
tavaline eestlaste hulgas. Tihtipeale inimesed ei teagi, et selline probleem
neid vaevab. See on tingitud vähesest informeeritusest ja hügieeniõpetuse
puudulikkusest.
Tekkepõhjused ja -mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja -mehhanismid
Kui katt on olnud hamba pinnal pikka aega, hakkavad sellesse
süljest ladestuma mineraalsoolad. Mineraliseerunud hambakattu
nimetatakse hambakiviks.
Hambakatul on võime koguda endasse kaltsiumi. Hambakatus on
kaltsiumisisaldus 20 korda suurem kui süljes. Ka fosfori
sooladel on hambakivi moodustumises oluline roll. Inimestel, kellel on kalduvus
hambakivi tekkele, on täheldatud süljes kolm korda enam fosforiühendeid. Soolade
ladestumisel tekivad kristallid kõigepealt rakkude vahelises aines, hiljem ka
mikroobides. Kõrvuti hambakatu kogunemisega on hambakivi moodustumisel
oluline tähtsus ka toitumisel, eriti toidu
konsistentsil. Hambakivi tekkele on vastuvõtlikumad pehmet ja
süsivesikute (suhkrute) rikast toitu eelistavad inimesed. Hambakivi võib toidu-
ja tubakapigmentide toimel värvuda omandades kollakas-pruunika kuni mustja
värvuse.
Sümptomid ehk avaldumine
Kõige enam tekib hambakivi süljenäärmete juhade avanemiskohtade läheduses s.o
alumiste esihammaste keelepoolsetel pindadel ja ülemiste purihammaste
põsepoolsetel pindadel. Üksikutel juhtudel ( juhul kui vastashambad on
pikka aega puudunud) võib näha hambakivi plaadina hammaste mälumispindu katmas.
Enamasti moodustub hambakivi hammaste vahele, kust
hambaharjaga pole kattu võimalik eemaldada.
Hammastele ohtlikum on igemetaskuvedeliku kaasabil tekkiv igemealuse katu
kivistumine. Tekkiv igemealune kivi kasvab järjest sügavamale
hambajuure tipu suunas, kuni hambad hakkavad liikuma ja irduvad
lõualuust. Kui suuhügieen on olnud pikka aega halb, siis kõrvuti
hambakõvakudede kahjustusega areneb välja põletik hammast
ümbritsevates pehmetes kudedes kas üksikute hammaste või terve hambakaare osas.
Sõltuvalt protsessi sügavusest eristatakse gingiviiti ja
parodontiiti. Gingiviit – igeme põletik, mis kujuneb välja
ebasoodsate tegurite toimel, kusjuures on säilunud igeme terviklik kinnitus
hamba pinnale. Tüüpilised nähud on igemete valulikkus, punetus ja turse, harvem
igemete vohamine ja haavandid. Parodontiit – põletikust on
haaratud kõik hammast ümbritsevad koed (ige, luu, luuümbris, hambajuure tsement
ja periodont ehk kiuline sidekude, mis ümbritseb hambatsementi ning hoiab
hammast hambasombus kinni), mis on ravimata igemepõletiku loomulik tagajärg.
Iseloomulik on , et igemete veritsus on püsinud paljude aastate jooksul. Lisaks
igemepõletiku sümptomitele on tekkinud igemetaskud, mis võivad edasi areneda
luutaskuteks. Põletiku tagajärjel hävineb hammast ümbritsev luu. Selle tõttu
hakkavad hambad liikuma, muudavad asendit üksteise suhtes ja närimine on valulik
ning raskendatud.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
· Diagnoosimisel võetakse arvesse esinevad kaebused.
· Informatsiooni saadakse ka suuõõne läbivaatlusel:
hambakatu ja hambakivi indeksite määramisel. · Lastakse täita
küsimustik toitumisharjumuste väljaselgitamiseks ja viiakse
läbi dieedi analüüs.
Ravivõimalused
· Hambakivi ärritab ümbritsevaid kudesid ja soodustab igemepõletiku
arenemist, seepärast tuleb ta eemaldada. Hambale moodustunud
hambakivi ei eemaldu hambaharja abil. · Hambakivi saab eemaldada ainult
hambaravikabinetis, sest see nõuab steriilsust, spetsiaalseid
instrumente ja professionaalseid oskusi. · Harva osutub sügaval asetseva
hambakivi eemaldamiseks ja igeme õige kuju taastamiseks vajalikuks
kirurgiline operatsioon. · Kui eespool toodud
ravivõtted ei too oodatud tulemust või põletik ägeneb uuesti, võetakse appi
konkreetsetele haigustekitajatele mõjuvad antibiootikumid.
Kalli ja aeganõudva raviga on võimalik hävinud luu asemele kasvatada hambajuure
ümber ka uut luud. · Hambakatu moodustumise pärssimises on oluline roll
hammaste puhastamisel. 2 korda päevas tuleb hambaid pesta
hambaharja ja pastaga; hambavahesid tuleb puhastada hambaniidi,
- teibi, tikkude või hambavahe
harjadega; on olemas veel spetsiaalsed harjad viimaste
purihammaste tagumiste külgede pesemiseks, mida nimetatakse
sooloharjadeks. On olemas ka katu teket pärssivad ained
(näiteks kloorheksidiin).
Prognoos
Hambakivi eemaldamisel igemepõletik kaob, kadunud luu aga ei taastu.
Ennetamine
Hambakivi vältimiseks on tarvis suud korrapäraselt hooldada. Põletiku
ilmnemisel suu limaskestal või igemetel tuleb koheselt pöörduda hambaarsti
poole, kes selgitab välja nende tekkepõhjused ja kavandab ravi.
Kasutatud kirjandus Saag M. jt.: Laste suuhaiguste
ennetamine. Tartu 1998. Vahtra L.: Parodontoloogia loengukonspekt TÜ
stomatoloogia üliõpilastele. 2000a.
|