Hüdrotseele

ka munandi kestade vesitõbi
Hydrocele (lad.k.)
Hydrocele (ingl.k.)

Selgitus
Hüdrotseele vedeliku kogunemine munandikestade vahele.

Ülevaade
Hüdrotseele on suhteliselt sage haigus ja tekib võrdse sagedusega munandikoti mõlemas pooles. Enamasti haigestuvad 20-30 aastased mehed. Vedeliku kogus munandi kestade vahel on erinev alates mõnekümnest milliliitrist kuni mitme liitrini.

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Hüdrotseele võib olla kaasasündinud (esineb ~6% vastsündinud poistest) või omandatud ehk elu jooksul tekkinud. Omandatud hüdrotseelet võib põhjustada munandi või munandimanuse põletik, samuti munandi trauma, mis võib olla nii tühine, et inimene seda isa ei mäletagi.

Sümptomid ehk avaldumine

Hüdrotseele korral hakkab haigestunud pool munandikotist suurenema, munandikott muutub asümmeetriliseks, kuid on katsumisel valutu.
Vedeliku tõttu munandikestade vahel sageli munandit ennast läbi munandikoti seina tunda ei ole. Hüdrotseele tavaliselt kaebusi ei põhjusta.
Segab eelkõige kosmeetiline defekt. Suur hüdrotseele segab või põhjustab ebamugavustunnet kõndimisel, suguaktil ja urineerimisel.

Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks

Iiseloomuliku avaldumise tõttu on hüdrotseelet võimalik diagnoosida vaatluse ja munandikoti palpatsiooni ehk katsumise teel.
Lisauuringuks on ultraheliuuring, millega on võimalik hüdrotseelet eristada munandikoti teistest haigustest näiteks munandi kasvajatest.

Ravivõimalused

Lihtne ja ajutiselt efektiivne ravimeetod on hüdrotseele punktsioon ehk munandikoti vedelikust tühjaks tõmbamine süstlaga läbi jämeda nõela. Punktsiooni järgselt tekib aga aja möödudes vedelik munandikoti kestade vahele tagasi.
Lõplik ravimeetod on kirurgiline operatsioon, mis teostatakse kas üldnarkoosis või spinaalanesteesias (nn. “seljasüstiga”) ja mille käigus lisaks vedeliku eemaldamisele õmmeldakse munandikestad kokku nii, et vedelikku enam uuesti kogunema ei hakka.

Prognoos

Hüdrotseele prognoos on hea. Pärast tehniliselt õiget kirurgilist ravi on hüdrotseele uuesti tekkimine väga harv.
 

Ennetamine

Traumade vältimine munandite piirkonda. Hoidumine suguteede nakkustest on oluline, sest hüdrotseele võib tekkida ka munandi või munandimanuse põletiku järgselt.

Kasutatud kirjandus
1. Velgre T, “Uroloogia” Tallinn 1979
2. MacFarlane M T, “Urology” 2nd ed. Williams&Wilkins 1995
3. Tanagho E A, “Smith’s General Urology” 15th ed. McGraw-Hill 2000