Hambatrauma
ka hambapõrutus; hamba
nihestus; hambakrooni murd Contusio dentis, luxatio dentis (lad.
k.) Concussion, subluxation, crown fractures, root fractures, avulsion (ingl.
k.)
Selgitus Hambatraumad on hammastega seotud vigastused,
mis oma raskusastmelt varieeruvad: alates üksikhammaste põrutusest ja
hambaemaili mõradest kuni hammaste täieliku kaotuseni.
Ülevaade Hammaste traumad lapseeas on
üsna sagedased, kuna lapsed on väga liikuvad ja sageli ettevaatamatud, mistõttu
neid on raske vältida. Kõige suurema riskiga on 2-4a ja 8-10a vanused lapsed.
Poistel esineb hambatraumasid ligikaudu 2 korda rohkem kui
tüdrukutel. Jäävhammaste korral on tavalisimad kroonimurrud ja
piimahammaste puhul hamba nihestused.
Tekkepõhjused ja -mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja -mehhanismid
Enamasti on tegemist õnnetusjuhtumitega, mida on raske ära
hoida. Tavalisemad tekkepõhjused on kukkumised,
komistused, kokkupõrked ja
spordiõnnetused. Traumade esinemissagedusel on teatud seos
aastaaegadega ja spordialadega. Suvel sagenevad traumad seoses jalgrattasõidu,
rula või rulluiskudega, ka jalgpalliga, talvel jäähokiga. Viimastel aastatel
sagenevad hammaste vigastused, mis on tingitud kaklustest.
Sümptomid ehk avaldumine
Hammaste haiguse tavaline sümptom on ülitundlikkus temperatuuri
suhtes, mis viitab dentiini ehk hambasäsi paljastumisele.
Kui hambaid kokku pannes on tunda, et midagi segab,
hammas on liikuv ja esineb valulikkus
koputamisel, siis viitab see hambanihkele.
Hambapõrutuse korral esineb
valulikkus kokku hammustamisel ja koputledes.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Lisaks küsitlusele teostatakse suuõõne lihtne
läbivaatus. Kontrollitakse, kas hammas on elus; hinnatakse
hamba liikuvust, tundlikkust ja
värvimuutust. Informatsiooni on võimalik juurde saada ka
röntgenuuringu tegemisel. Röntgenpildilt võib leida ka varasema
trauma tunnuseid: pulbiruumi (siin asuvad hamba veresooned ja
närvid) kinnikasvamise, hambajuurte
arengupeetuse, hambajuure ümbrise põletikukolde.
Ravivõimalused
Hambaemaili mõrad ravi ei vaja. Krooni
murru korral piisab vahel teravate servade tasandamisest;
enamasti osutub vajalikuks täidis; kui murdunud hambaosa on
alles, võib selle tagasi liimida. Kui hammas murdub
nii, et pulbiruum avaneb, tuleb teha
juureravi. Hambapõrutuse ja osalise nihestuse korral
soovitatakse raviks pehmet toitu ja tõhustatud
suuhügieeni paari nädala jooksul. Vahel osutub vajalikuks vastashamba
lihvimine mälumiskoormuse vähendamiseks.
Kui
hammas on lõualuu sisse lükatud, siis oodatakse kuni ta uuesti
lõikub (lõualuu seest välja kasvab), hamba võib välja tirida ka sõrmedega või
ortodontilise raviga. Hambanihestuse puhul jäävhambad
lükatakse oma kohale tagasi ja lahastatakse kuni üheks kuuks,
piimahambad eemaldatakse. Kui jäävhammas on
täielikult hambasombust väljas, siis asetatakse ta koheselt
oma kohale tagasi. Kui mingil põhjusel seda kohe ei tehta,
tuleb hammas transportimisel säilitada niiskena, kas piimas või suus keele all.
Hambajuurt ei või puudutada ega puhtaks kraapida. Seejärel istutatakse hammas
oma kohale tagasi ning lahastatakse. Kontrollitakse
teetanuse vaktsineerimine ja määratakse
antibiootikumikuur.
Prognoos
Jäävhammaskonna krooni- ja juuremurru ning hamba põrutuse ja osalise
nihestuse prognoos on hea: pulbi hävimist ja juure taandumist
esineb vähe. Nihkunud ja eemaldunud hammaste prognoos on
halb: pulbi hävimist esineb 25-90% juure arengust sõltuvalt ja juure
taandumist esineb 10-90%. Hamba täieliku väljakukkumise korral hambasombust
on prognoos hea, kui hammas istutatakse tagasi kuni 30 minutit
peale traumat. Tagasi istutatud hammas võib suus püsida paarist kuust kuni mõne
aastani. Piimahammaste traumadel võivad olla tõsised tagajärjed:
jäävhammaste ehituse, kuju või asendi vead.
Ennetamine
Igasuguse nähtava või oletatava hambatrauma puhul tuleb pöörduda hambaarsti
poole ja kirjeldada võimalikult täpselt ning põhjalikult kus, millal ja kuidas
trauma saadi. Esmapilgul peaaegu tähtsusetuna näiv trauma võib põhjustada kuude
või aastate möödudes tõsise haigusliku seisundi.
Kasutatud kirjandus Kreegimäe Piia-Heidi: Laste
suuhaiguste ennetamine. Tartu 1998. Leibur E: Näo- ja lõualuude vigastused.
Tartu 2000.
|