Hingamispuudulikkus
Insufficientia respirationis
(ld.k) Respiratory failure (ingl.k)
Seletus Hingamispuudulikkus on seisund, mis tekib
seetõttu, et gaasivahetus kopsudes on ebapiisav.
Ülevaade Hingamispuudulikkuse korral on gaasivahetus
kopsudes ebapiisav ning vere hapnikusisaldus langeb ja/või süsihappegaasi
sisaldus tõuseb. Hingamispuudulikkus tekib erinevate haiguste tagajärjel ja võib
olla äge või krooniline.
Tekkepõhjused ja mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja mehhanismid
Kopsudes toimub gaasivahetus sissehingatud
õhu ja vere vahel, et
varustada organismi hapnikuga ja viia välja
süsihappegaasi. Hingamispuudulikkus tekib, kui normaalne
gaasivahetus häirub. Äge hingamispuudulikkus kujuneb välja
kiiresti, minutite või tundide jooksul ja on eluohtlik, krooniline
hingamispuudulikkus tekib pikkamööda, päevade
jooksul.
Hingamispuudulikkus tekib ükskõik millist hingamissüsteemi osa
haarava haiguse tagajärjel. Need võivad olla hingamisteede haigused
(astma, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, kasvajad, epiglotiit, võõrkeha aspiratsioon, tsüstiline fibroos), kopsukude
haaravad haigused (kopsupõletik, kopsuturse, kopsuverejooks, õhkrind, pneumokonioos), hingamist
reguleerivat kesknärvisüsteemi haaravad haigused (ajuinfarkt, kasvajad, ravimite või
narkootikumide üledoos, ainevahetuse häired, traumad), hingamislihaste
ja rindkere närvide haigused (müasteenia, lihasdüstroofia, Guillan-Barre sündroom) ja
rindkere või kopsu traumad.
Nende haiguste tagajärjel häirub kas hapniku transport kopsu, gaasivahetus
kopsude ja vere vahel, hapniku transport kudedesse või süsihappegaasi väljumine
kopsude kaudu. Selle tõttu hapniku hulk veres langeb ja
süsihappegaasi hulk tõuseb, see põhjustab omakorda vere
elektrolüütide ning happe-leelistasakaalu häirumise ning
kõikide kudede ja elundite töö häirub.
Sümptomid ehk avaldumine
Hingamispuudulikkuse korral esineb hingeldus, hingamine on
sage, raske ja kasutatakse
abilihaseid, nahk muutub sinakaks. Võivad
tekkida segasus, teadvushäired ja
kooma.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Hingamispudulikkuse diagnoosimiseks võetakse arteriaalse vere
analüüs, millest määratakse vere hapniku ja süsihappegaasi sisaldus
ning vere happesus ehk pH. Lisaks tehakse erinevaid uuringuid
(rindkere röntgenülesvõte, südame ultraheli ehk
ehhokardiograafia, südame film ehk EKG,
kopsufunktsiooni ja mahtude määramine) ja
analüüse, et teada saada hingamispuudulikkuse põhjus.
Ravivõimalused
Ravi eesmärgiks on vere hapnikusisalduse taastamine ning organismi vedeliku
ja elektrolüütide ning happe-leelistasakaalu taastamine ja säilitamine.
Ägeda hingamispuudulikkuse ravi toimub intensiivraviosakonnas,
tehakse hapnikravi ja vajadusel kasutatakse
hingamisaparaati. Väga oluline on ka põhjustava haiguse ravi.
Koonilise hingamispuudulikkuse korral võib olla vajalik kodune
hapnikravi.
Prognoos
Prognoos sõltub põhjustavast haigusest. Hingamispuudulikkus on eluohtlik
seisund, mille puhul ravi ei ole alati tulemuslik.
Ennetamine
Hingamispuudulikkust ei ole otseselt võimalik ennetada, sest see tekib teiste
haiguste tagajärjel. Hingamispuudulikkuse tekkimist saab ära hoida seda
põhjustavate haiguste ravi kaudu.
|