Hemofiilia
ka veritsustõbi Haemophilia
(ld.k) Hemophilia (ingl.k)
Seletus Hemofiiliad on kaasasündinud haigused, mis
tekivad vereplasma hüübimistegurite vaeguse tõttu.
Ülevaade Hemofiilia on üsna harvaesinev, peamiselt
meestel avalduv haigus. Levinum on
A-hemofiilia (80%), B-hemofiiliat esineb
harvemini (20%). Kaasasündinud geenimuutuse tagajärjel tekib hüübimisteguri
puudus, mis avaldub verejooksudena liigestesse ja pehmetesse
kudedesse ning kauakestva veritsusena. Raviks on puuduva hüübimisteguri
asendamine.
Tekkepõhjused ja –mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja –mehhanismid
Hemofiilia on kaasasündinud haigus, mis tekib vere
hüübimisprotsessis osaleva verevalgu hüübimisteguri ehk
hüübimisfaktori puudulikkuse või aktiivsuse vähenemise tõttu.
A-hemofiilia tekib faktor VIII ja
B-hemofiilia faktor IX puuduse tõttu.
Hemofiiliat põhjustab X-kromosoomis oleva hüübimisteguri
geeni defekt, see defekt on X-kromosoomiga retsessiivselt
päritav, seetõttu esineb haigus perekonniti.
Naistel on kaks X-kromosoomi ning seetõttu kompenseerib ühes
kromosoomis olevat vigast hüübimisfaktori geeni teises kromosoomis olev terve
geen. Meestel on ainult üks X-kromosoom, mille nad saavad oma
emalt. Kui selle kromosoomi hüübimisfaktori geenis on defekt, siis tekib
hemofiilia. Vähestel juhtudel ei ole hemofiilia päritud, vaid geenimutatsioon on
tekkinud inimesel endal.
Hüübimisfaktori puudulikkuse tõttu häirub vere hüübimine,
mis avaldub verejooksudena ja/või kauakestva
veritsusena. Hemofiilia puhul tekivad üsna sageli iseeneslikud
verejooksud liigestesse ning pehmetesse kudedesse ja mõnikord ka
siseelunditesse (soolde, kuseteedesse). Haigus kulgeb erineva raskusega,
sõltuvalt sellest, kui palju on säilinud hüübimisteguri funktsioon.
Sümptomid ehk avaldumine
Raskemal juhul avaldub hemofiilia juba varases lapseeas,
kergema vormi korral alles täiskasvanueas. Hemofiilia puhul
on iseloomulikuks verejooks liigestesse ja
lihastesse, veritsus tekib mõne aja pärast peale
tagasihoidlikku traumat või iseeneslikult. Verejooks liigesesse põhjustab
valu ja liigese turset ning võib põhjustada
püsivaid liigeskahjustusi. Haavad veritsevad kaua
(nahavigastus, hamba eemaldamine, operatsioon). Sisemine
verejooks soolde või kuseteedesse põhjustab vere eritumist
väljaheitega või uriiniga. Eluohtlikud on
ajusisesed verejooksud ja hingamisteede
sulgust põhjustavad verejooksud.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Hemofiilia puhul on iseloomulikuks veritsuse esinemine inimesel ning
veritsuse esinemine suguvõsas. Diagnoosi täpsustamiseks
määratakse vere hüübimisnäitajad: faktor IX,
faktor VII, trombotsüütide hulk, APTT (osaline tromboplastiini aeg), PT
(protrombiini aeg), veritsusaeg, fibrinogeen.
Ravivõimalused
Puuduva hüübimisfaktori asendamiseks verejooksu korral süstitakse
veenisiseselt selle faktori kontsentraati. Hüübimisfaktori
toime on ainult lühiaegne, seetõttu kasutatakse hemofiilia raskete vormide
korral ja ka näiteks operatsioonide eelselt hüübimisfaktori asendamist
profülaktiliselt.
Prognoos
Prognoos on raviga sageli hea. Haiguse tagajärjel võib tekkida eluohtlik
verejooks.
Ennetamine
Hemofiilia puhul peaks inimene hoiduma vere hüübivust vähendava
aspiriini kasutamisest. Hemofiiliat põdevale inimesele ei tohi
teha lihasesiseseid süste, sest süsti kohta võib tekkida suur
verejooks. Hemofiilia raviks kasutatava hüübimisfaktori kontsentraadiga võivad
levida hepatiidiviirused, seetõttu peaks veritsustõbe põdevat inimest kohe
vaktsineerima B-hepatiidi vastu, tänapäeval on
viirusinfektsioonirisk kõvasti vähenenud. Haiguse esinemisel perekonnas on
võimalik haiguse kandjad geneetilise uuringu abil kindlaks teha.
Kasutatud kirjandus The Merck Manual, 1999 Harrison`s
Principles of Internal Medicine 14th ed. Kodin Suuri Lääkärikirja 1995
|