Hingeldus

ka düspnoe
dyspnoea(lad. k)
dyspnea (ingl. k)

Ülevaade
Hingeldus on ebameeldiv õhupuuduse tunne ehk raskendatud hingamine. Hingeldus võib esineda füüsilise koormuse ajal või rahuolekus, pidevalt või hooti, süvenedes tavaliselt lamavas asendis.
Eristatakse kolme tüüpi hingeldust: ekspiratoorne, mille korral on raskendatud väljahingamine; inspiratoorne, mille korral on raskendatud sissehingamine ning segatüüp ehk nii sisse- kui väljahingamise raskendatus.

Tekkemehhanismid

Kopsude ülesandeks on varustada organismi hapnikuga ja viia organismist välja süsihappegaasi. Selle tagamiseks on vajalikud 3 protsessi, mis peavad olema omavahel tasakaalus: ventilatsioon, perfusioon ja difusioon. Kui ühes protsessis esineb mingi häire, avaldub see tavaliselt hingeldusena.

Ventilatsiooni all mõistetakse õhu liikumist läbi hingamisteede kopsualveoolidesse ja sealt välja. Ventilatsioon sõltub hingamisteede läbitavusest, kopsude venitatavusest ja hingamislihaste jõust. Ventilatsiooni häiret põhjustavad füüsiline pingutus ja palavik, madal hapniku osarõhk kõrgmäestikes ja aneemia ehk kehvveresus, kõri ja hingetoru haigused, kopsuhaigused ja kopsukelme muutused, rindkere ja vahelihase muutused, südamepuudulikkus, lihashaigused, närvisüsteemi haigused, hüperventilatsioon ehk sage sügav hingamine.

Perfusiooniks nimetatakse vere voolu läbi kopsukoe. Perfusioonihäire korral tekib kopsusisese rõhu tõus, mida põhjustavad kopsuarterite ahenemine obstruktiivsete ehk ahendavate kopsuhaiguste korral, veresoonte valendiku ahenemine trombiga või kopsuvereringe vähenemine kopsukoe hävimisel emfüseemi korral.

Difusiooni all mõistetakse gaaside liikumist kopsu alveooli ja kopsu veresoonte vahel. Difusioonihäired tekivad juhul, kui esineb alveooliseina paksenemine (kopsufibroos), kopsu kapillaariseina paksenemine (veresoonte haigused) ning ventilatsiooni- perfusiooni tasakaalu häirumisel

Sagedasemad põhjused

Füüsiline pingutus
Palavik
Võõrkeha hingamisteedes
Bronhiit
Kõriturse
Kopsuhaigused
Astma
Äge kopsuturse
Kopsuemfüseem
Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus
Kopsuvähk
Fluidotooraks (vedelik rindkereõõnes)
Roidemurrud
Südamepuudulikkus
Allergia
Paanikahäire
Aneemia ehk kehvveresus
Rasvumine
Suitsetamine

Haruldasemad põhjused

Trahheaalstenoos ehk hingetoru kitsenemine
Pneumotooraks ehk õhkrind
Diafragma kõrgseis
Kopsuembol
Kopsufibroos ehk sidekoestumine
Lihashaigused
Kõrgmäestikes viibimine

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Olenevalt hingelduse iseärasustele ning kaebustele otsustatakse, milliseid uuringuid võiks vaja minna. Kuna hingeldusel võib olla palju põhjusi, tuleb valida ka paljude uuringute seast:
Vereanalüüsist saab hinnata põletiku ja kehvveresuse olemasolu või puudumist. Röntgenülesvõte rindkerest annab üldinformatsiooni rindkere elundite seisundist ning võimalikest haiguslikest muutustest neis.
Spiromeetria on kopsude mahu ja liikuvuse hindamise uuring.
Bronhograafia on bronhide kontrasteerimine kontrastainega, mis näitab võimalikke muutusi bronhides.
Angiopulmonograafia korral täidetakse kopsuveresooned kontrastainega hinnatakse kopsude verevarust ning kasvajalisi muutusi.
Kompuutertomograafia abil tuvastatakse kopsumuutuste täpne asukoht, ehitus ja suurus.
Südame elektrokardiograafia või ultraheli (EHHO) näitavad südametööd ning võimalikke haiguslikke muutusi südames.

Koduse ravi võimalused

Hingeldus on alati raske haiguse sümptom ja vajab kiiret arsti poole pöördumist.

Hingeldust vähendab rahunemine ja puhkamine. Võtta sobiv kehaasend - tavaliselt istuv, ja hingata välja kergelt puhudes.
Lastele  kõriturse ja ka täiskasvanutele bronhiidist tekkinud hingeldust saab leevendada sooja veeauru sisse hingamisel.
Astma korral on vaja kasutada bronhe lõõgastavaid preparaate, võimalusel vältida hingeldushoogu tekitavaid situatsioone ja allergeene.

Arsti poole pöörduge juhul, kui

• teil esineb hingeldus juba kergel füüsilisel koormusel või rahuolekus
• hingeldus tekib öösiti magamise ajal
• teil esineb vilistav hingamine
• teie või teie laps on hingetorru tõmmanud toitu või mõne muu eseme
• tekib kõris paksenemine ehk turse ja paukuv köha
• lisaks esineb ka palavik ja tugev köha

Kasutatud kirjandus
Ani Ü Pulmonoloogia lühikursus. Tartu 1996.
David A. Kaufman, Pulmonary & Critical Care Medicine, 2000
Üldarsti käsiraamat. Medicina 1995; 86.