Hüdronefroos
ka
"vesikottneer" Hydronephrosis (lad.k.) Hydronephrosis
(ingl.k.)
Selgitus Hüdronefroosi all mõistetakse kuseteede ülaosa,
eelkõige neeruvaagna haiguslikku laienemist.
Ülevaade Hüdronefroos võib esineda igas vanuses
inimestel. Neerude funktsiooni oluliselt kahjustava toime tõttu kuulub
hüdronefroos kuseteede kõige olulisemate haiguste hulka.
Tekkepõhjused ja mehhanismid
Sümptomid ehk avaldumine
Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks
Ravivõimalused
Prognoos
Ennetamine
Tekkepõhjused ja mehhanismid
Hüdronefroosi tekkepõhjusi on palju. Püeloureteraalsegmendi
s.o. neeruvaagna ja kusejuha vahelise piirkonna osaline või täielik
läbimatus on hüdronefroosi sagedasemaid põhjuseid, olles tingitud
haigusprotsessist segmendi valendikus, seinas või väljaspool
seda, ümbritsevas koes. Üks sagedasemaid põhjusi on neeru nn.
"lisaveresoon", mis surub väljaspoolt
püeloureteraalsegmendile või niverdub ureeteri ehk kusejuha
algusosa üle "lisaveresoone". Põhjuseks võib olla ka
sidekoeliidetest tingitud ureeteri niverdus.
Liited tekivad tavaliselt varasema põletiku foonil (näiteks
läbipõetud neeruvaagna põletiku tagajärjel) või operatsioonide
järgselt.
Põhjusena võivad ette tulla ka püeloureteraalsegmendi
stenoos ehk kitsenemine, ummistumine
neerukivist või kasvajast. Samuti on vahel põhjuseks
ka kaasasündinud anatoomiline eripära (näiteks ureeteri kõrge
lähtekoht neeruvaagnast ja kaasasündinud ureeteri klapid) või
häire (näiteks vesikoureteraalne refluks ehk uriini
tagasipaiskumine kusepõiest kusejuhasse). Kõik eelpoolkirjeldatud takistused
põhjustavad neeruvaagna aeglast laienemist temasse koguneva uriini tõttu, selle
tagajärjel hävib töötav neerukude lõpuks täielikult ja kujuneb välja
mittefunktsioneeriv hüdronefrootiline kott. Haigusprotsess võib väldata
aastaid või aastakümneid.
Sümptomid ehk avaldumine
Haiguse avaldumine sõltub konkreetsest põhjustavast tegurist ja kahjustuse
ulatusest. Mõlemapoolse kaugelearenenud hüdronefroosi ilminguks on tavaliselt
krooniline neerude puudulikkus, ühepoolne haigusprotsess, aga
võib pikka aega kulgeda ilma sümptoomideta. Tüüpilised
tunnused valu, palpeeritav ehk
katsutav moodustis neeru piirkonnas,
hematuuria ehk vere esinemine uriinis, põletikurakkude
esinemine uriinis ja üldtüüpi vaevused. Tugev valu
ei ole hüdronefroosile tüüpiline, tuntakse peamiselt survet
nimmepiirkonnas. Palpeeritav tuumor neeru piirkonnas esineb umbes 15 %
haigusjuhtudest. Üldtüüpi sümptomid esinevad peaaegu kõikidel haigetel, kuid
neid ei ole õige pidada hüdronefroosile tüüpilisteks. Tuntuimad neist on
väsimus, kaalulangus, aneemia ehk kehvveresus ja vererõhu tõus.
Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks
Diagnoosimine põhineb sümptomidel ja uuringutel. Hüdronefroosi diagnoosimisel
on olulisemad uuringud ultraheliuuring neerudest,
intravenoosne urograafia (ehk neerude ja kuseteede röntgenuuring veeni
süstitava kontrastainega) ja nefroangiograafia (neeru
veresoonte uuring kontrastainega).
Ravivõimalused
Hüdronefroosi ravi eesmärk on neerudest uriini väljavoolu takistuse
kõrvaldamine. Kirurgiline ravi põhineb takistava koha
operatiivsel eemaldamisel ja sellele järgneval neeruvaagna plastikal. Kui
takistuse põhjuseks on kinnijäänud neerukivi või kasvaja on peamine nende kui
põhihaiguste kõrvaldamine. Juhtudel kui takistust pole
võimalik kohe kas ajutiselt (kusejuhasse kinnijäänud neerukivi) või püsivalt
(näiteks kaugelearenenud pahaloomulise kasvajaga ja raskes üldseisundis inimene)
eemaldada, paigaldatakse tsüstoskoopiliselt kusejuhasse stent
(spetsiaalne toru takistusest mööda, neeruvaagna ja kusepõie vahele) või
ultraheli kontrolli all nefrostoom (spetsiaalne toru läbi kõhu külgseina
neeruvaagnasse), et tagada uriini väljapääs.
Prognoos
Prognoos sõltub haiguse staadiumist, kaasuvast infektsioonist, vastaspoolse
neeru seisundist ja ravi õigeaegsusest. Ühepoolse kaugelearenenud hüdronefroosi
puhul, ka kahjustatud neeru eemaldamise vajadusel, on prognoos tervenemisele ja
elule hea, kui vastaspoolne neer töötab normaalselt. Kaugelearenenud
mõlemapoolse hüdronefroosi tagajärjeks on krooniline neerude puudulikkus.
Ennetamine
Võimaldamaks õigeaegset diagnoosimist ja ravi on vaja hüdronefroosile
iseloomulike kaebuste ilmnemisel pidada koheselt nõu arstiga.
Kasutatud kirjandus
1. Velgre T, Uroloogia Tallinn 1979 2. MacFarlane M T,
Urology 2nd ed. Williams&Wilkins 1995 3. Tanagho E A, Smiths
General Urology 15th ed. McGraw-Hill 2000
|