Hällisurm
Imikute äkksurma sündroom Sudden Infant
Death Syndrome(SIDS) (ingl. k.)
Seletus Imiku äkksurma sündroom on varasemalt terve imiku
äkiline ja ootamatu surm.
Ülevaade Imikute äkksurm on tavalisim surmapõhjus vanuses
üks kuu kuni üks aasta. Selle all mõeldakse äkilist ja
ootamatut imiku surma, millele ei eelne mingeid
haigussümptomeid ja mille põhjus ei selgu ka lahangu käigus. Soomes
ja teistes Põhjamaades esineb imikute äkksurma sagedusega 0,6 juhtu 1000 imiku
kohta ,mis on vähem kui lääneriikides, kus sagedus 1000 imiku kohta on 24.
Sagedamini esineb seda 3.-4. elukuu vanuses, nädalavahetustel ja
öösel, poistel mõnevõrra sagedamini kui
tüdrukutel.
Tekkepõhjused ja mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja mehhanismid
Imikute äkksurma tekkepõhjused ei ole teada, uuringutes on osutunud
riskiteguriteks madal sotsiaalne klass, imikute
magamine vanemate voodis, ema suitsetamine,
madal sünnikaal ja lapse kõhuliasend
magades. On arvatud, et põhjuseks võivad olla
närvisüsteemi liigne reaktiivsus, toidu või maomahla
tagasiheide maost söögitorru, kalduvus apnoedele ehk
pikkadele hingamispausidele. Ühegi kohta neist ei saa tõestust
diagnostiliste võtete ega tavaläbivaatuse käigus. Kuna probleem piirdub esimese
eluaastaga, siis on oletatud selle seostumist kesknärvisüsteemi ehk aju
ebaküpsusega.
Sümptomid ehk avaldumine
Laps leitakse tavaliselt voodist nii, et ta ei hinga, lapse
elustamine jääb tulutuks. Surm saabub
valutult.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Diagnostika eesmärk on välja lülitada teised surma põhjused. Olulised on
andmed eelnevast tervislikust seisundist, põletikusümptomitest,
oksendamisest, kõhulahtisusest ja võimalikust
traumast, samuti lapse asendist tema
leidmisel. Välisel läbivaatusel tuleb otsida märke võimalikust
traumast või vägivallast ja vajadusel teha
röntgenülesvõte näiteks luumurdude ilmestamiseks.
Laboratoorsete analüüside otstarbekus sõltub surma hetkest
kulunud ajast, sest pärast surma toimuvad kehaga ja kehavedelikega muutused
kiiresti ja need ei pruugi peegeldada surmaaegset seisundit. Surmast
tuleb teatada politseisse. Samuti tuleb läbi viia
kohtumeditsiiniline lahang, mis annab lõpliku vastuse selle
kohta, kas surma põhjus selgus või mitte.
Ravivõimalused
Perekond, kus imiku äkksurm on juhtunud, vajab toetust, sest
olukorra äkilisus ja seletamatus vapustavad nii vanemaid kui pere teisi lapsi.
Tihti tunnevad perekonnaliikmed end süüdi, kuigi süüdi ei ole
tegelikult keegi. Lein on loomulik tunne ja võib kesta väga pikka
aega. Need pered vajavad psühholoogilist ja sageli isegi
psühhiaatrilist abi,
pereteraapia on selleks hea võimalus. Lastele tuleks pöörata
rohkem tähelepanu, sest laste arusaam surmast ja lein võivad avalduda väga
erinevalt. Arusaam surmast kui millestki mittepöörduvast kujuneb alles
7-9-aastaselt.
Prognoos
Imikute äkksurma sündroom ei ole pärilik ja see ei ohusta pere teisi
lapsi.
Ennetamine
Imiku äkksurma ennetamiseks ei ole kindlaid abinõusid. Kuigi uuringutulemused
magamisasendi olulisusest puuduvad, peaksid imikud ikkagi magama seliliasendis
ja oma voodis.
|