Henoch-Schönleini purpur
ka Henoch-Schönleini
sündroom; Anafülaktoidne purpur; Allergiline purpur Purpura
Henoch-Schönlein (ld. k.) Anaphylactoid purpura (ingl. k.)
Seletus Henoch-Schönleini purpur ehk veritähnus on
peamiselt lastel esinev väikeste veresoonte tõenäoliselt
immuunreaktsiooni vahendusel tekkiv põletik,
mis põhjustab väikesi naha verevalumeid, soolesümptomeid, liigesepõletikku ja
vahel ka neerupõletikku.
Ülevaade Henoch-Schönleini purpur võib tekkida tavalise
ülemiste hingamisteede põletiku järgselt. Mõnikord seostatakse teket
reaktsiooniga mingile ravimile. Kõige nähtavam on
nahakahjustus, kuid esinevad ka siseorganite
kahjustused, mis võivad olla tõsisemad. See sündroom võib avalduda
igas eas, lastel sagedamini kui täiskasvanutel, enamasti vanuses 2-8
aastat. Poistel esineb kaks korda sagedamini.
Paranemine võib võtta aega mitu kuud, tüsistusi ehk haiguse
jääknähte jääb harva.
Tekkepõhjused ja –mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja –mehhanismid
Lööbe tekkepõhjuseks on väikeste veresoonte vaskuliit ehk
veresoonte põletik. Selle tekke põhjus aga on teadmata. Arvatakse, et osadel
juhtudel võib põhjuseks olla allergia ravimite suhtes.
Vaskuliidi puhul väikeste veresoonte läbilaskvus suureneb,
soonest väljuvad põletiku puhul üliaktiivsed leukotsüüdid ehk
valgelibled ning hulk muid aktiivseid aineid, samuti
punevererakud, mis koos põhjustavad veresoonte ümbruse
turse ehk paistetuse. Nahal väljendub see
lööbena, liigestel paistetuse ja
valulikkuse, sooleseinal veritseva põletikuna.
Samuti võib selline väikeste veresoonte põletik haarata aju ja
neerusid.
Sümptomid ehk avaldumine
Henoch-Schönleini purpurit iseloomustavad nahapinnast kõrgemana tuntav
veritähniline lööve,
liigesepõletik, kõhuvalu ja
neerupõletik. Haiguse algus võib olla äge
või avalduda mõne nädala jooksul. Pooled lapsed kaebavad
väsimust, neil esineb väike palavik.
Lööve ilmneb kõigil Henoch-Schönleini haigusega lastel.
Tavaliselt haarab lööve tuharaid ja jalgu, aga
võib esineda ka kätel, kehatüvel ja näol. Esialgu on lööve
punetav, kuid muutub ajapikku lillakaks.
Tavaline, eriti väiksematel lastel, on ka angioödeemi ehk
allergilise nahaturse esinemine peanahal, silmalaugudel, suu ümbruses, labakätel
ja –jalgadel, seljal, munandikotil ja lahklihal.
Liigesepõletik
esineb umbes kahel kolmandikul lastel, haarates tavaliselt
põlve- ja hüppeliigesed, mis muutuvad
turseliseks, hellaks ja liigutustel valusaks. Need vaevused tavaliselt kaovad
mõne päevaga.
Soolesümptomid ilmnevad umbes pooltel lastel.
Kõige tavalisem kaebus on teravad koolikataolised ehk hootised
kõhuvalud. Võivad esineda veriokse ja
veriroe. Väga harva võivad soole limaskesta turse tõttu tekkida
soolesulgus või veresoonte pitsumisest
sooleinfarkt ja soole mulgustumine, mis võivad
kiire ravita olla eluohtlikud.
Neerupõletik tekib 25-50 %
lastest, ilmneb ta verikusesusena. Harva võib neerupõletiku
tüsistusena tekkida vererõhu tõus, uriini vähesus, mistõttu jääkaineid ei tooda
organismist välja. Mõnedel lastel tekib paar aastat kesta võiv
krooniline neeruhaigus.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Lapsele tehakse vereanalüüs, millest erinevate ainete
määramisel tekib ettekujutus lapse veres toimuvast põletikulisest ja
allergilisest protsessist. Uriinianalüüsi järgi selgub
neerude kahjustus. Väljaheitest võidakse leida vere eritust,
mis viitab ka soole haaratusele. Kõhu sümptomite tõttu võidakse teha ka
ultraheliuuring või röntgenfilm kõhust.
Ravivõimalused
Spetsiifiline ravi puudub. Kui haigus on avaldunud mõne bakteriaalse põletiku
järgselt, võib vajalikuks osutuda bakterivastane ehk
antibiootikumravi. Üldiselt on ravi sümptomaatiline ehk seisneb
kaebuste leevendamises. Haiguse tõsisematel juhtudel ehk kui esinevad
tugevad kõhuvalud, raske neerude põletik või aju haaratus, ravitakse haigust
kortikosteroidide ehk hormoonidega. Sel juhul on kindlasti
vajalik haiglaravi.
Prognoos
Prognoos on tavaliselt hea ehk lapsed saavad täiesti terveks. Sagedamini ongi
haigus kerge, kestes vaid mõne päeva. Tõsisem haigus kestab 4-6 nädalat ja võib
mõne aasta vältel uuesti avalduda. Eluohtlik on
haigus siis, kui tegemist on tõsiste soole, neeru ja aju kahjustustega.
Õigeaegse raviga on enamasti raskemad tüsistused ära hoitavad. Neerupõletik
võib krooniliseks jääda umbes 25 % Henoch-Schönleini tõbe põdenud lastest.
Ennetamine
Henoch-Schönleini purpuri ennetamine ei ole seni võimalik, kuna ei ole
täpselt teada, miks ja kellel see haigus võib tekkida.
|