Hirsutism ja virilism
ka Hüpertrihhoos Hirsutism and
virilization (ingl.k)
Selgitus Hirsutismi all mõistetakse naisel esinevat
liigset karvakasvu. Virilismiks nimetatakse hääle
madaldumist, kõdisti suurenemist ning
mehele iseloomulikku kehaehitust.
Ülevaade Kergekujuline hirsutism on võrdlemisi levinud
nähtus. Selle põhjuseks on tavaliselt ülemäärane
androgeenide ehk meessuguhormoonide tootmine naise
organismis. Virilism on haruldane, viidates raskele haigusele.
Tekkepõhjused ja -mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja -mehhanismid
Naise vereringes olevad meessuguhormoonid pärinevad
munasarjadest ja neerupealistest. Tähtsaim
meessuguhormoon ehk androgeen on
testosteroon. Meessuguhormoonid reguleerivad
alalõua, põskede, alakõhu,
reite, rindade ning abaluude
vahel oleva karvkatte kasvu. Juuste, kulmukarvade ja ripsmete
kasvu reguleerib kasvuhormoon.
Hirsutismi levinuim põhjus on
androgeenide liigne tootmine munasarjades ja/või
neerupealistes. Lisaks võib hirsutismi põhjustada androgeenide
tarvitamine tablettidena (nn. anaboolsed steroidid, mida kasutatakse
dopinguainetena spordis), harvem teatud ravimid
(glükokortikoidid, tsüklosporiin).
Kuni 90%-l naistest, kellel esineb
hirsutism, avastatakse polütsüstilised munasarjad, mis on
liigse androgeenide tootmise põhjuseks. Samuti kaasuvad hirsutism ja virilism
Cushingi haigusega. Väga harva võib hirsutismi põhjustada
munasarjakasvaja. Neerupealiste kasvajad
on hirsutismi tekitajatena haruldased.
Sümptomid ehk avaldumine
Polütsüstiliste munasarjade puhul esineb pikenenud
menstruaaltsükkel, hirsutism ja
viljatus. Umbes kolmandik on ülekaalulised
ning kurdavad vererohkeid menstruatsioonie. Probleemiks võivad
olla ka korduvad raseduse katkemised ehk abordid. Munasarja
kasvaja puhul arenevad hirsutism ja virilism välja aeglaselt ning samaaegselt
muutuvad menstruatsioonid harvemaks või jäävad üldse ära.
Neerupealise kasvajad toodavad rohkesti androgeene, seetõttu on hirsutism
sageli raskekujuline ning esineb tihti koos virilismiga.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Hirsutismi diagnoosimisel on esmaseks eesmärgiks välistada munasarja- ja
neerupealisekasvajad ning Cushingi sündroom. Vereanalüüsist
määratakse hormoonide sisaldus. Ultraheliuuringul otsitakse
polütsüstiliste munasarjade või munasarjakasvaja olemasolu. Neerupealise
koore kasvajad tulevad esile kompuutertomograafilisel
uuringul.
Ravivõimalused
Ebaregulaarset menstruatsioonitsüklit ning hirsutismi võib ravida
kombineeritud rasestumisvastaste tablettidega.
Lastetusprobleemi puhul on ravi põhieesmärgiks ovulatsiooni saavutamine.
Sageli õnnestub see ravimite abiga (klomifeen), kuid
medikamentidele mittereageerivatel patsientidel kasutatakse
laparoskoopiat (operatsioon, mille korral viiakse pisikeste
nahalõigete kaudu kõhuõõnde kaamera ning instrumendid): munasarjade
elektrokoagulatsioon- või laserravi.
Kehakaalu langetamine ülekaalulisuse puhul mõjub soodsalt
viljakusele. Munasarjade liigset androgeenide tootmist võib
efektiivselt pärssida ravimitega.
Prognoos
Hirsutismi ravi pole just tänuväärne, sest tulemus ilmneb alles kuid hiljem
ja ravimid võivad põhjustada kõrvaltoimeid. Seetõttu tuleb kergeastmelise
hirsutismi puhul kaaluda, kas tablettravi on näidustatud. Kosmeetilised
meetodid, nagu karvade epileerimine, karvu eemaldavate kreemide kasutamine
võivad osutuda täiesti piisavateks.
Ennetamine
Hirsutismi ega virilismi ei ole võimalik ennetada.
|